Kas erakoolid päästaksid Eesti hariduse?

Õpetaja palka saab mõnevõrra tõsta ainult suures erakoolis, väikeses kulub kogu raha kooli käigushoidmiseks, nendib Audentese erakooli direktor Ahto Orav Õpetajate Lehes. Jutt on sellest, kas erakoolide loomine aitaks leevendada rahapõuda hariduses.

Taanis suleti 2009. ja 2010. aastal 231 maakooli, kus oli klassides alla kümne õpilase, nende alleshoidmist peeti liiga kulukaks. Tegelikult jäi enamik neist koolidest alles, kuid lapsevanemate initsiatiivil muudeti erakoolideks. Õppemaks on küll üle saja euro kuus, kuid laps saab õppida kodu lähedal turvalises koolis. Õpetajatele jäid alles nende töökohad ning isegi palgad ei langenud.

Kui ei proovi, ei saagi teada

Kas Eestiski ei võiks samasugusele stsenaariumile mõelda, seda enam et pretsedendid on olemas. Kui 2004. aastal otsustati sulgeda Lilli kooli Lõuna-Mulgimaal, avas kohalik külaselts sama kooli erakoolina. Lapsevanemad maksid õppemaksu 200 krooni kuus ja kuna vald andis koolimaja rendile null krooniga, saadi mõnda aega hakkama.

Umbes samamoodi, heas koostöös vallaga, asutas erakooli MTÜ Karula Hoiu Ühing Võrumaal Antsla vallas. Praegu koostatakse Võrumaal Lasva vallas Pikakannu kooli erakoolina jätkamise plaani, sest vald otsustas tänavu jaanuaris selle kooli sulgeda. Erakooli hakkab pidama MTÜ Pikakannu Kooli Areng, mille liige Ave Tamra ütleb, et kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas väike maakool ennast erakoolina õigustab.

Maakool maksuvabaks

Erakoolide ühenduse esimees ja Audentese erakooli direktor Ahto Orav ei usu eriti, et erakool haridusse olulisel määral lisaraha tooks. Väikestes koolides hoitakse õppemaks nii madalal kui võimalik ja kogu raha kulub kooli käigushoidmiseks. Tegelikult polegi erakooli eesmärk suurem palk, vaid parem kvaliteet, mille tagavad väiksemad klassid, personaalsem lähenemine, rahulikum õhkkond. Kui piisav hulk lapsevanemaid soovib mingit muud alternatiivi, näiteks luksuslikku koolimaja, ilmub varsti ka selline variant turule, oletab Ahto Orav.
Väiksed maakoolid pakuvad samuti alternatiivi – lühemat ja turvalisemat kooliteed – ning loomulikult tekib munitsipaalkoolide sulgemise järel ka väikseid kodulähedasi erakoole. Paraku on maarahval vähe raha ja Ahto Orav pole kindel, kas maakoole üldse sobib erakoolideks muuta.

Tuletõrjele helistamise telefoni me ju tasuliseks ei muuda, toob ta piltliku võrdluse. Väikesed maakoolid peaksid tema arvates võtma eeskuju pigem Pühajärve kooli aktiivsetest lapsevanematest ja oma vallavalitsusele selgeks tegema, et kool lihtsalt peab alles jääma.

Pärast Rocca al Mare toreda koolihoone valmimist ennustati, et selliseid erakoole hakkab kerkima nagu seeni pärast vihma. Paraku seda ei juhtunud. Meelis Kond Tallinna haridusametist peab põhjuseks munitsipaalkoolide suhteliselt head taset. Igatahes pole see ajendanud lapsevanemaid massiliselt paremaid võimalusi otsima. Teiseks pole tänapäeva Eestis kuigi palju maksujõulisi peresid, isegi linnades mitte. Kolmandaks pole Eestis veel suudetud taastada erakooli seda head mainet, mis tal oli enne sõda. Meie teadvuses seostub erakool enamasti ikka veel millegi negatiivsega. Negatiivset kuvandit on aidanud süvendada Concordia eraülikooliga seotud skandaalid ja väikeste eraülikoolide järjestikune sulgemine. Sellises õhkkonnas kardetakse uusi üldhariduslikke erakoole rajada.

Õppemaks või annetus

Kõige paremini on läinud munitsipaalkoolidel, mis on ainult natukene erakoolid. Neid peab linn või vald, kuid nende juurde on asutatud ka sihtasutus või mittetulundusühing, mis tegutseb suhteliselt iseseisvalt. Nii on see enamikus keele- või muu kallakuga koolides, kus mõningaid õppeaineid õpetatakse õppekavast põhjalikumalt. Et õpetajate lisatööd kompenseerida, annetavad lapsevanemad kooli sihtasutusele etteantud summasid, annetada võivad ka ettevõtted, organisatsioonid, omavalitsused jt. Tänu annetustele on suutnud kallakuga koolid täita endale võetud lisaülesandeid ja maksta oma õpetajatele ka natuke üle keskmise palka.

Ilmselt ongi see praegu kõige kindlam võimalus teatud koolides õpetajate palka tõsta. Tuleb leida koolile mingi kallak, anda sellele vastavates ainetes rohkem tunde ning lapsevanemate toetusega see lisatöö ära teha. Paraku ei pea Rocca al Mare Kooli AS-i juhataja Rein Rebane, kes on varem olnud keelekallakuga kooli direktor ja asja tunneb, seda varianti päris korrektseks. Tema arvates püüavad need koolid suure katla ühes servas natuke rammusamat suppi keeta. Põhiseaduse järgi peab olema kogu üldharidus lapsele õppemaksuta ja kõigile ühesugune, mitte nendele parem, kes jaksavad maksta. Lapsevanemadki peavad hoolega meeles pidama, et tegemist on jokitamisega, ja kirjutama pangaülekande selgituse lahtrisse ilusa selge käekirjaga „annetus”, mitte „õppemaks”.

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehes 
Vt veel arvamusi erakooli kohta