Kapo: Venemaa eestivastase propaganda kolm rünnakusuunda
1. Süüdistused inimõiguste rikkumises
28. detsembril 2011 avaldas Venemaa välisministeerium aruande “Inimõiguste olukorrast mõnedes maailma riikides”, mida võib käsitada kui vastust Ameerika Ühendriikide igaaastastele ja sageli venemaakriitilistele inimõiguste raportitele. USA kõrval on Venemaa välisministeeriumi dokumendis arvukate etteheidete ja hoiatuste sihtmärgiks mitu Euroopa riiki, eriti aga Balti riigid.
Nõnda häirib Venemaa võime, et Ida-Virumaal ei anta vene keelele ametliku keele staatust. Aruandes nimetatakse siinsete mittekodanike õiguslikku olukorda Eesti võimude “eriliseks leiutiseks”, mille peamine eesmärk olevat takistada neile rahvusvaheliste konventsioonide laienemist. Venemaa hinnangul on Eesti võimud võtnud kursi nende “kaasmaalaste” assimileerimisele.
Venekeelse elanikkonna väidetava diskrimineerimise kinnituseks on Vene võimude kontrollitavas meedias kasutatud ka Eesti venekeelsete gümnaasiumide osalisele eestikeelsele õppele ülemineku näidet.
2. Natsismi ja ksenofoobia süüdistused
Venemaa välisministeeriumi inimõiguste aruandest selgub, et kolmes Balti riigis valmistab Kremlile erilist muret väidetav II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamine, Waffen SSi leegionäride avalikud kogunemised, mälestusmärkide rüvetamine, natsionalistlikult meelestatud noorte marsid ja laagrid, veteranide tagakiusamine, natsistliku ja nõukogude reziimi võrdsustamine, katsed heroiseerida natse ja nende kohalikke käsilasi.
Taas kord on tuima järjekindlusega ohtlikeks neonatslikeks ilminguteks tembeldatud Eestis toimuv rahvusvaheline sõjalissportlik võistlus Erna retk ja 1944. aasta Sinimägede lahingu mälestusüritus, samuti leiab selles kontekstis äramärkimist Pronkssõduri teisaldamine Tallinna kesklinnast 2007. aastal.
Vihased rünnakud Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ajalookäsitluse vastu on seletatavad, kuna Venemaa võimud üha järjekindlamalt taaselustavad sovetlikke traditsioone ja historiograafiat. 17. novembril 2011 üllitas Venemaa välisministeerium dokumendi NSV Liidu Suure Isamaasõja eelsest
välispoliitikast, kus muu hulgas õigustatakse Molotovi-Ribbentropi pakti
(MRP) alusel NSV Liidu mõjusfääri sattunud territooriumide hõivamist ja
ühtlasi eitatakse täielikult Balti riikide okupeerimist.
“Suurem osa Balti riikide elanikkonnast ei toetanud valitsevate gruppide poliitikat ning pärast 1940. aasta juulis neis riikides toimunud parlamendivalimisi tulid seal võimule NSV Liidule lojaalsed jõud,” kinnitab Venemaa välisministeerium.
“Balti riikide kõrgeimad seadusandlikud organid pöördusid NSV Liidu Ülemnõukogu poole palvega võtta need riigid NSV Liidu koosseisu ning 1940. aasta augustis need palved rahuldati.”
Kommunistlike repressioonide jätkuva õigustamise ja mahendamise kõrval on Venemaa informatsioonilises mõjutustegevuses endiselt kindlal kohal ka Nõukogude okupatsiooni eitamine Balti riikides.
3. Eestist läbikukkunud mõttetu riigi kuvandi loomine
Vene valitsuse kontrollitud meedias on loosungiks kujunenud avaldus, et endine kõige edukam Nõukogude Liidu vabariik on muutunud Euroopa Liidu
üheks mahajäänumaks riigiks.
Venemaa võimude käepikenduseks on ka inglise, hispaania ja araabia keeles leviv telekanal RT, endise nimega Russia Today. RT kolmeliikmeline võttegrupp külastas Eestit eelmise aasta novembris ning RT reporter Aleksey Yaroshevsky väisas Eesti riigiasutusi ja kogus materjali päevakajalistest teemadest. Ühe selle tulemusena valminud uudisklipi pealkirjaks oli "Fund Fiasco: EU poorest state rescuing richer members” (“Fondi läbikukkumine: Euroopa Liidu vaeseim riik päästab rikkamaid liikmeid”).