Tallinna ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktor ja sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik tõi välja, et vajaliku tööjõu liikumisvabaduse tagamiseks ongi vastu võetud Euroopa Liidu määrus, mis puudutab vaid piiriüleseid olukordi kui inimesed liiguvad ühest liikmesriigist teise tööle või elama.

Leppik viitas ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile, mis edendab töötajate sotsiaalkindlustuse valdkonnas liikmesriikide vahelist koostööd, info ja kogemuste vahetust. Reaalselt selline koostöö pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse teemal ka toimub.

Ühtseid miinimumnõudeid sätestavaid direktiive on võimalik selles valdkonnas vastu võtta vaid liikmesriikide ühehäälsuse saavutamisel ning lepingu sama artikkel täpsustab, et “käesoleva artikli alusel vastuvõetud sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted ega tohi oluliselt mõjutada selle süsteemi finantstasakaalu”.

„Seega, Euroopa Liidu toimimise lepingu praegu kehtivate sätete valguses ei ole pensioniea või pensionide maksmise ühtlustamine Euroopa Liidus reaalne,“ kinnitas Leppik.

Sisuliselt oleks see tema sõnul võimalik ikkagi üksnes juhul kui peaks otsustatama muuta Euroopa Liidu toimimise lepingut ja anda õigus sekkuda sellistesse liikmesriikide sotsiaalpoliitilistesse küsimustesse nagu pensioniiga ja pensioni maksmise reeglid. „Seni sellist pädevust Euroopa Liidul ei ole ja mitu riiki on olnud vastu Euroopa Liidu pädevuste laiendamisele selles valdkonnas."

Leppiku sõnul on lühemas ajalises perspektiivis küllalt ebatõenäoline, et nendes küsimustes toimuks mingi olulisem muutus, kuid pikemas ajalises vaates ei saa muutusi siiski täielikult välistada.

Ta meenutas muuhulgas, et Saksa kantsler Angela Merkel on pensioniea teemat Euroopa Liidu tippkohtumisel tõstatanud ja seda otseses seoses finantsstabiilsusega. „Tõsi, ka selles kontekstis ei ole olnud juttu mitte pensioniea ühtlustamisest kogu Euroopa Luudus, vaid pigem sellest, et igas liikmesriigis peaks pensioniiga ja selle areng võtma arvesse demograafilisi muutusi ja eeskätt oodatava eluea arenguid.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena