Välismaal töötamiseks on tänavu võtnud tõendi 27 arsti ja 41 õde
Alates 2004. aastast, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, on välismaal töötamise tõend väljastatud 3337 meditsiinitöötajale, neist 1014 on arstid.
Tänavu kolme kuuga on tõendi võtnud 79 inimest, mullu 362 ja aasta varem 388.
Meditsiinitöötajate suurim lahkumine toimus just 2004. aastal, kui tõendi võttis 439 töötajat. Aastatel 2005-2009 väljastati igal aastal tõendeid kasvavas tempos vahemikus 176 kuni 286 tõendit.
Arstidest on kõige enam välismaal töötamise tõendeid võtnud üldarstid. Kaheksa aastaga kokku 359 üldarsti, neist kuus tänavu kolme kuu jooksul.
Perearstidest on välismaal töötamise tõendi võtnud 124. Arvuliselt järgnevad neile anestesioloogid 77, radioloogid 57, psühhiaatrid 46 ning günekoloogid 41 väljastatud tõendiga.
Üle tuhande tõendi õdedele
Terviseamet on kaheksa aastaga väljastanud ka 1024 tõendit õdedele. Kõige enam - 201 tõendit - 2010. aastal. Mullu 172 ning tänavu esimese kvartalis juba 41 õele.
Hambaravis on välismaal töötamise tõendi võtnud välja 246 inimest. Tõsi, tänavu pole keegi seda teinud, kuid mullu 39 ja 2010. aastal 44 hambaarsti.
Reaalselt töötavad välismaal umbes pooled
Terviseamet selgitab oma koduleheküljel, et reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55 kuni 60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest.
Andmed sisaldavad ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid. Näiteks arst võtab tõendi üldarstina. Residentuuri lõpetades vajab sama arst tõendit eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustuse.
Samuti vajatakse korduvat tõendit kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise.
Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli kuni viis tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse nn e-teenust (näiteks radioloogia).
Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis, mis ennekõike on Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii.
