Advokaat: Breivik poetas pisara Euroopa pärast, mitte kahetsusest
Norra massimõrvar Anders Behring Breivik näitas esmaspäevasel istungil tundeid Euroopas möllava sõja pärast, mitte ei kahetsenud oma tegu, täpsustas tema kaitsja juhtunut kommenteerides.
Advokaat Geir Lippestadi sõnul tulid Brevikil pisarad silma tema enda koostatud islamivastase video peale, sest Euroopa on sõjas ellujäämise eest. Lippestadi hinnangul saab Brevik aru, et tema tegu oli julm, "kuid see oli vajalik, et päästa Euroopa käimasolevast sõjast", vahendab BNS.
Varem päeval oli mitmel pool meedias oletatud, kas pisarad võisid olla märk kahetsusest.
Norra pealinna ringkonnakohtus algas esmaspäeval kohtuprotsess mullu suvel Oslos ja Utøya saarel 77 inimest tapnud Anders Behring Breiviki üle.
Breivik võttis veresauna omaks, kuid ei tunnistanud ennast selles süüdi, vaid ütles, et tegemist oli enesekaitsega. Tumedas ülikonnas ja kuldse lipsuga 33-aastane süüalune sisenes kohtusaali paremäärmusliku tervitusega, mida ta on oma manifestis nimetanud "templirüütlite organisatsiooni tervituseks", ning teatas, et ei tunnista Norra kohtu legitiimsust.
Prokuröri sõnul on Breivik vastutav veriseima peatüki eest tänapäeva Norras. "Süüalune on pannud toime väga ränki kuritegusid, milletaolisi me ei ole oma riigis kaasajal näinud," ütles prokurör Inga Bejer Engh.
Süüdistaja luges ette paremäärmuslase ohvrite nimekirja ning prokurör Svein Holden näitas videosalvestisi tema pommirünnakust Oslo valitsuskvartalis, kus sai surma kaheksa inimest. Varem avaldamata videolõigul näidati inimesi, kes kõndisid Breiviki auto poole vahetult enne plahvatust. Kohtusaalis käis plahvatushetke ajal läbi kahin.
Pommirünnaku video järel esitas prokurör Engh helisalvestise Utøya saarelt tehtud hädaabikõnest, milles kohviku tualettruumi sulgenud tüdruk kutsus korrakaitsjaid appi.
"Tulge kiiresti! Kogu aeg tulistatakse!" sosistas tüdruk 22. juulil hädaabikõnes politseile. Saarel tappis Breivik 69 inimest, kellest 56 olid alla 20-aastased.
Breivik jälgis pommirünnaku videokaadreid tundetult ning ilmutas emotsioone alles siis, kui süüdistus näitas kohtule tema 12-minutist islamivastast filmi, mis võtab kokku tema manifesti ja mille Breivik riputas internetti tapatalgute päeval.
Kohtusaalis viibinud ohvrite omaste arvates ei näidanud Breiviki pisarad oma filmi vaadates kahetsust.
"Mina usun, et ta puhkes nutma, sest tundis liigutust oma saavutuste üle. Kindlasti polnud see kahetsuse märk," ütles 22. juuli tugigrupi liige John Kyrre Lars Hestnes.
Kohus peab otsustama, kas Breivik oli veresauna korraldamise ajal süüdiv või süüdimatu. Kohtu kasutada on kaks psühhiaatrilist hinnangut, neist esimese kohaselt oli Breivik veresauna korraldades süüdimatu, teine aga väidab, et täie mõistuse juures.
Kui kohus tunnistab Breiviki süüdimatuks, ootab teda sundravi psühhiaatriahaiglas. Süüdimõistmise korral võib kohus määrata talle esialgu maksimaalselt 21 aastat vangistust.
Protsess kohtunik Wenche Elizabeth Arntzen juhtimisel peaks esialgsete plaanide kohaselt kestma 10 nädalat, kuid võib nädala võrra venida, sest nii prokurörid kui ka kaitsjad on kutsunud protsessile lisatunnistajaid.
Kohus langetab otsuse ilmselt juulis, veidi enne tapatalgute aastapäeva.
Breviki advokaat Geir Lippestad ütles eelmisel nädalal, et tema klient kavatseb kohtuprotsessil avaldada kahetsust, et "ei läinud veelgi kaugemale".
"Tema selgituste kuulamine kujuneb äärmiselt raskeks, tohutuks väljakutseks," ütles Lippestad. "Ta üksnes ei kaitse oma tegusid, vaid kavatseb minu arvates ka kahetseda, et ei läinud kaugemale."
Varem on kohtualune öelnud, et sundravi psühhiaatriahaiglas oleks hullem kui surm ning et ta soovis enda tunnistamist süüdivaks, et mitte kahjustada oma manifesti poliitilist sõnumit.
Breivik, kes peab enda sõnul ristisõda "moslemipealetungi" vastu Euroopas, õhkis 22. juulil Oslo kesklinnas valitsushoonete kvartalis autopommi, mis tappis kaheksa inimest. Seejärel suundus ta politseinikuks maskeerununa Utøya saarele, kus oli parajasti valitsuserakonna tööpartei noortelaager. Breivik lasi saarel maha veel 69 inimest.
