Katrin Väljataga: Tallinna lasteaiad jäävad linna meediakulude varju
Tallinna lastevanemad küsisid selle peale, et kumb on siis olulisem, kas lapsed või propaganda?
Hiljuti sai MTÜ Kodaniku Hääl (taas) kirja murelikult lapsevanemalt, kelle süda valutas oma kodukoha lasteaia halva seisukorra pärast. Ta esitas oma kirjas palju küsimusi: miks te tegelete ainult Tallinna lasteaedadega? Kas te teate, et ka mujal Eestis on lasteaiad halvas seisus? Miks on naabervallas lasteaiad ilusad ja korras, aga meil... Mida me ise saaksime teha? Sarnaseid küsimusi on meie MTÜ koduleheküljele laekunud palju.
Miks MTÜ Kodaniku Hääl räägib ainult Tallinna lasteaedadest? Esiteks – algatus Raha Lastele sai alguse Tallinna lapsevanema meeleheitest ja nördimusest, kui ta sai teada, et selle asemel, et korrastada lasteaedu, jagatakse Tallinna linnas raha hoopis kohaliku telekanali loomisele.
2010. ja 2011. aastal anti linnaeelarvega kõigi linna lasteaedade investeeringuteks avariiremontide raha, mida oli 128 000 eurot (Tallinnas on 131 munitsipaallasteaeda). Tallinna Televisiooni loomiseks kulus 2011. aastal 2 miljonit eurot. Seda kõike tehti hoolimata sellest, et Tallinna lasteaedadest suur osa ei vasta tuleohutusnõuetele, paljud lasteaiad pole 20–30 ja isegi 50 aastat näinud kapitaalremonti.
Nii hakkaski üks rühm inimesi Facebookis sellel teemal mõtteid vahetama ja nad otsustasid, et midagi tuleb ette võtta – sündis algatus Raha Lastele. Et kavandada tegevusi, otsida toetust ja edaspidi ka teisi sarnaseid projekte läbi viia, kus elanikud vajavad abi kas riigivõimule või kohalikule omavalitsusele oma huvide selgitamiseks, otsustati luua MTÜ. Selle nimeks sai MTÜ Kodaniku Hääl.
Raha Lastele projekt on meie esimene projekt ja tegeleb Tallinna lasteaedadega seepärast, et teema tõstatasid just Tallinna lapsevanemad. Me oleme suhelnud lapsevanematega ja lasteaedade töötajatega, meile on saadetud pilte ja lugusid. Selgub, et kuigi Tallinn on kõige suurem ja rikkam omavalitsus Eestis, on siin lasteaedu, mis ei väljast ega seest ei ole sellised, kuhu lapsevanemad oma lapse rahuliku südamega saaksid viia.
Näiteks Mahtra lasteaed Lasnamäel (link galeriile) – maja seintes on suured praod ja fassaad pudeneb. Pesuruum näeb välja kohutav – kahhelplaadid on katkised, mis võivad lastele viga teha, ronimisredelid on poolte pulkadeta, mängukuuri põrandalauad on mädanenud.
Lasteaedade juhatajad ütlevad, et neil ei ole võimalik enam kusagilt raha võtta. Nad ei suuda enam ka oma töötajatele täit palka maksta ja paljud kasvatajad töötavad osaajaliselt (0,7–0,9 kohta). Samuti on koondatud abipersonali – remondimehed, koristajad, elektrikud ja kokaabid.
Me oleme käinud linnavalitsuses ja suhelnud Haridusameti esindajatega ning teinud koostööd Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liiduga. Kokkuvõttes peab ütlema, et muresid on Tallinna lasteaedadel palju, aga lisaraha lasteaedadele ei leita. Samal ajal leitakse siiski hulganisti raha reklaamikampaaniateks, purskkaevude ehitamiseks ja linnameedia arendamiseks. Seda näitab ka see, et kui 2010. aastal kärbiti linna eelarvet, siis avalike suhete valdkonnast (Public Relations ehk PR) võeti maha 14%, lasteaedadelt aga 94%. Tallinna lastevanemad küsisid selle peale, et kumb on siis olulisem?
Kui teistes Eesti omavalitsustes on lasteaedu, mille olukord on halb, siis tuleneb see ilmselt eelkõige sellest, et omavalitsusel tõepoolest ei ole piisavalt rahalisi ressursse ja nad püüavad olemasolevate rahadega teha maksimumi. Muide, Tallinnas see ei näi nii olevat, sest on isegi olemas Tallinna halduskohtu otsus, milles on öeldud, et Tallinna linnal ei ole õigust viidata rahaliste ressursside puudumisele teatud kohustuslike ülesannete täitmisel, kuna linna eelarve näitab, et linnal on piisavalt raha erinevate mittekohustuslike tegevuste jaoks.
Sellisel juhul tuleb tegutseda riigi tasemel selleks, et suurendada kohalike omavalitsuste eelarvet ja toetada lasteaedade ehitamist ja remonti. Lasteaedade ehitamise ja remondi jaoks on võimalik taotleda raha näiteks Euroopa Liidu regionaalarengu fondist – selleks on Eesti elukeskkonna arendamise rakenduskavasse vastavad meetmed sisse kirjutatud (kohalike omavalitsuste avalike teenuste arendamine, linnaliste piirkondade arendamine).
Seda võimalust on vallad ja linnad ka üsna aktiivselt kasutanud, kuna rahastamistingimused on soodsad (fondist saab 85% projekti maksumusest). Tallinna linn seevastu seda võimalust lasteaedadesse investeerimiseks lisaraha leida eriti kasutanud ei ole. Meile teadaolevalt kasutati regionaalarengu fondi raha Tallinna Heleni kooli renoveerimiseks, mille juurde kuuluvad ka lasteaiarühmad, ja Nõmmele pere-tüüpi lastekodu ehitamiseks. Teised linnad ja vallad on viimase 3 aasta jooksul regionaalarengu fondi rahadega ehitanud ja remontinud tublisti üle 30 lasteaia (andmed EASi andmebaasist).
Me käisime 2011. aasta suvel Tallinna linnas ringi ja kogusime allkirju kodanike eelnõu toetuseks. Suhtlesime mitme tuhande Tallinna elanikuga silmast silma. Nii eestlaste kui venelastega. Neid, kes ütlesid, et nad ei tea probleemist ja et nad ei toeta meid – neid oli üksikuid. Suurem osa inimesi, eriti noored, olid mures, kas lapsed üldse saavad lasteaiakoha. Paljud olid ka pahased, et nad maksavad lasteaiatasu ja söögiraha, kuid remondi jaoks peavad lasteaiale raha lisaks andma.
Kuna lasteaedadel ei ole raha remondimehi palgata, teevad selle töö sageli ära lapsevanemad oma vabast ajast. Samuti panevad lapsevanemad rahad kokku, et osta lasteaiale uus arvuti, nõudepesumasin, õppevahendid, voodilinad või madratsid.
Need on lühidalt põhjused, miks ligi 4500 inimest andsid oma allkirja meie eelnõule, kus me palusime linnavalitsust lõpetada TTV rahastamine linna eelarvest ja anda see raha lasteaedadele. Lähemalt saate sellest lugeda MTÜ juhatuse liikme Tarmo Treimanni kõnest Tallinna volikogu ees.
Miks me ei tegele terve Eesti lasteaedadega? Sest me ei jõua. Dokumente, mida tuleb läbi lugeda, analüüsida ja arvesse võtta, on ainuüksi Tallinnas väga palju. Linnas on 131 lasteaeda ja me oleme läbi lugenud kõikide lasteaedade arengukavad. Terve Eesti kohta me seda teha ei suuda, sest me ei saa selle töö eest palka – me teeme seda oma pere ja töö kõrvalt, vabast ajast.
Aktiivseid liikmeid on MTÜ-l kokku pisut üle kümne. Me oleme aga igal võimalusel kutsunud inimesi üles ka teistes omavalitsustes tegema sama – kui on probleeme, tehke need avalikuks!
Küsige oma omavalitsuselt, miks olukord on nii halb! Küsige lasteaialt, mida neil vaja on ja miks nad vajalikke summasid ei saa! Võtke ISE lahti omavalitsuste eelarved – need PEAVAD olema avalikult Internetis kättesaadavad ja vaadake järele, mille peale teie omavalitsus raha kulutab. Kui kulutatakse raha mingitele lisategevustele, mis ei ole elanike huvides, siis nõudke vastust, miks see nii on. Igal inimesel on Eesti Vabariigis õigus esitada OMA ettepanekud oma kohalikule omavalitsusele selle otsuste kohta.
Muide, te ju valisite kohalike omavalitsuste valimistel kedagi – keda? Kui ta on omavalitsuses või selle volikogus, siis pöörduge oma murega otse tema poole. Ja kui teid ei taheta kuulda võtta, siis tuleb pöörduda Õiguskantsleri poole. Tema ülesandeks on kontrollida omavalitsuste tegevust.
Lapsevanemad on mitmel korral lasteaedade asjus Õiguskantsleri poole pöördunud ja Õiguskantsler on ka oma seisukohad avalikuks teinud – kohalikud omavalitsused ei täida oma ülesandeid. Õiguskantsler aga ei saa kedagi karistada, tema saab ainult oma seisukoha avaldada. Kuid elanikud saavad kasutada ka võimalust omavalitsuse vastu kohtusse minna, ja sedagi on juba korduvalt tehtud. Muide, 2006. aastal kutsuti Õiguskantsleri lasteaia-teemalise analüüsi tulemusel kokku ümarlaud, mis pidi hakkama tegelema lasteaedade probleemiga üle Eesti. Kahjuks ei ole selle ümarlaua tegemistest midagi kuulda, see ilmselt ei kogune enam.
2008. aastal, kui Eesti majanduskasv oli oma tipus, toetas riik kohalikke omavalitsusi lasteaedade programmiga. See tähendas seda, et kõikidele investeeringutele, mis omavalitsused lasteaedadesse tegid, maksis riik sama palju juurde. Kahjuks tuli majanduskriis ja riigieelarve kärpe tõttu tuli programm peatada.
Meie, Eesti lapsevanemad, peame aga meeles pidama, et see programm ei ole lõpuni jõudnud ja me peame survestama riigi valitsust, et programmiga uuesti alustataks. Nii et ühest küljest tuleb uurida, kas omavalitsused ikka tegelevad oma kohustustega parimal võimalikul viisil ja teisest küljest tuleb viia sõnum riigi valitsuseni, et riigipoolne toetus tuleb taastada.
MTÜ Kodaniku Hääl on selles osas ka plaane pidanud – oleme mõelnud pöörduda Õiguskantsleri poole ja 2006. aastal lasteaedade ümarlauda kuulunute poole, et ümarlaud uuesti kokku kutsutaks ja nad selle eesmärgi saavutamise enda kohustuseks võtaksid. Selleks oleks aga vaja avalikkuse huvi ja toetust.
Me teame väga hästi, et ka mujal Eestis on lasteaedadega probleeme. Miks aga Tallinnast räägitakse ja teistest asulatest mitte? Tegelikult räägitakse ikka! Näiteks Haljala lasteaia kurvast olukorrast oli mõni aasta tagasi palju juttu, Paldiski lasteaiast samuti. Küsimus on lihtsalt selles, kui aktiivsed on kohalikud elanikud ise oma probleemide avalikuks tegemisel ja omavalitsuselt tegude nõudmisel.
Paldiski lasteaed oli kirjelduste järgi olnud juba aastaid jubedas olukorras ning tundus, et lapsevanemad ei pööra sellele tähelepanu. Üks Paldiski lapsevanem ütles, et nemad usaldasid lasteaia juhatajat, kes rääkis, et kõik on korras. Aga lasteaias on hoolekogu, mis peab lapsevanematele jagama infot lasteaias toimuva kohta ja lapsevanemate arvamusi viima lasteaia juhataja ja omavalitsuseni (hoolekogusse peab kuuluma ka omavalitsuse esindaja!). Seega ei teinud selle lasteaia hoolekogu oma tööd?!
Lapsevanemad peaksid oma murega esmalt pöörduma lasteaia hoolekogu poole – las omavalitsuse esindaja selgitab, miks olukord selline on ja las lasteaia juhataja selgitab, milles on probleem. Kui on teisigi lapsevanemaid, kellel sama mure, siis võtke üheskoos omavalitsuse eelarved ette ja hakake vaatama, millele siis ikkagi kulutatakse. Lasteaedade remontimiseks ja ülalpidamiseks kuluv raha tuleb kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Kas pearaha lapse kohta on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Uurige see välja. Uurige, kas omavalitsusel on plaanis uus lasteaed ehitada ja vanu remontida, kas on plaanis Euroopa Liidu toetusrahasid taotleda. Omavalitsuse arengukavas peab alushariduse arendamine olema kajastatud. Toetusrahade taotlemiseks peab omavalitsus esitama oma investeeringute kava– kas neil on see kava olemas?
Kui dokumendid ei ole Internetis, siis peab omavalitsus vastama lapsevanemate sellekohastele teabenõuetele ikkagi. Ja kui te jõuate otsusele, et omavalitsus ei raiska, et ta on teinud kõik endast sõltuva, et lasteaiad oleks korras ja rohkemaks neil teiste kohustuste kõrvalt raha ei jagu (ka ELi fondidest raha taotlemiseks, kuna omavalitsus peab omalt poolt ju ikka 15% katma) – siis tuleb teema tõstatada riiklikul tasemel. Nagu eespool kirjas, peaksid lapsevanemad survestama valitsust, et kutsutaks kokku ja hakkaks taas tööle lasteaedade ümarlaud ja taastataks riigi toetusprogramm lasteaedadele. Meie saame aidata teil oma sõnumit levitada.
Palju kajastust on saanud Pühajärve kooli lapsevanemate tegevus, kel õnnestus seisma panna oma kooli sulgemine. Seega – olge aktiivsed ja tegutsege ise, meie saame anda nõu. Muide, meie MTÜ liikmed on täiesti tavalised inimesed, kellest enamusel puudus igasugune kogemus "poliitika" ja meediaga suhtlemisega. Meid on sellest hoolimata kuulda võetud ja meie sõnum on levinud.
