JUHTKIRI: Tulevikus on Eestil valida filipiinlannast arsti ja meditsiiniturismi vahel
Veebruari alguses ületas meediakünnise uudis sellest, kuidas 2020. aastaks peaks Soomes puudu jääma 150 000 töötegijat. Veidi aega hiljem jõudis avalikkuseni teade, et Eesti tööturg vajab 2018. aastal täiendavalt 130 000 inimest. Toona kerkis õhku - ja sinna ka jäi - küsimus, kust kõik need inimesed võtta? Tänane Eesti Päevaleht annab vastuse.
Nimelt kirjeldab Toomas Palu Filipiinide meditsiinisüsteemi ja tööjõuturgu, kust on OECD riikidesse tööle läinud 110 000 meditsiiniõde ja 15 000 arsti. Tööjõueksport toob Filipiinidele aastas tagasi 13% SKTst.
Maailmapanga Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tervise, toitumise ja rahvastiku sektori juhataja ametit pidav Palu sõnul on Jaapan, mis oli kaua immigrantidest tööjõu vastu, oma hoiakuid muutmas. Aga selle asemel, et piirid ristseliti lahti rebida ja õnneotsijate vooge oodata, ajavad nad asju ettevaatlikult, nõudes arstidelt ja õdedelt jaapani keele õppimist ning lisaks saavad nad ka kultuurilise koolituse.
Seni ja ilmselt ka lähitulevikus „päästavad“ Eestit võõrtööjõust suhteliselt karmid immigratsioonireeglid. Arvestades, et madalate palkade tõttu lahkuvatele arstidele lisaks on viimastel aastatel õdedekoolituse läbinud poole vähem tudengeid, kui vaja oleks, peab ka Eesti varem või hiljem hakkama väljastpoolt tööjõudu sisse tooma.
Aga tegelikult on ka teine variant. See seisneb selles, et lisaks palgale tõsta arsti või õe elukutse sotsiaalset prestiiži, soodustada professionaalset arengut või anda jätkukoolituse võimalus. Kuidas seda teha ehk raha leida? Võtkem õppust Taist, mis arendab jõudsalt meditsiiniturismi – tulu sealsele majandusele on miljardites dollarites.
Sestap peaksid Euroopaga võrreldes suhteliselt väikesed palgad Eesti meditsiinisektori samuti üsna konkurentsivõimeliseks tegema, et Euroopa „haigete turult“ inimesi siia meelitada. Ka teeninduse ja kvaliteediga ei tohiks meil probleeme olla, kuigi jah, kliima poolest me Taiga ei võistle. Ja kui me ise ei taha või ei jõua Taisse ravile minna, siis kutsume parem teised enda juurde. Nii jäävad ka eesti arstid koju.
