Rahva teenrid: pronksiöö puhul on jäänud lahti harutamata kapo roll

Vikerraadio jutusaates "Rahva teenrid" leidsid ajakirjanikud Aarne Rannamäe, Heidit Kaio ja Sulev Vedler, et üks külgi, mis pronksioöö puhul on veel avalikult läbi analüüsimata, on kapo roll toimunud sündmustes ja nende ettenägemises.

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Heidit Kaio sõnul on kapo ja aprillirahutuste suunas kriitikat küll olnud, ent selgusetu on endiselt näiteks asjaolud, kas kapo oskas sellist sündmuste käiku ette näha ning kas oldi selleks valmistunud.

Samuti nõustus ajakirjanikuga ka saatejuht Aarne Rannamäe, kelle arvates on pronksiööga seoses avalikult läbi käinud mõned kapoga seotud teemad, nagu näiteks siseminister Pihli solvumine, ent kapo tegelikku haaret selle sündmuse puhul ei tea avalikkus senini. Rannamäe sõnul võib põhjus olla ka selles, et sündmusest on möödas liialt vähe aega ja kapo roll antud juhtumis võib tulla välja alles aastate pärast.

Lisaks leidis Rannamäe, et kapo aastaraamatus Kõlvarti ning tema võimaliku mõjutamise äramainimine võib olla ka mõnevõrra kapo süütunde ilming. "Sellega soovitakse äkki eos juba summutada võimalikud probleemid," rääkis Rannamäe vihjates avalikkuse ees tekkinud arutelule, et sündmused venekeelse hariduse ümber võivad viia samuti konfliktideni eestlaste ja venelaste vahel.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler leidis aga, et Eesti sai pronksiööga endale hea PR-kampaania ning jäi maailmale meelde, kui kübersõjast võidukalt väljuja. Vedler rääkis, et tegelikult elutähtsad struktuurid nagu elekter ja transpordivõrgustik meil kannatada ei saanud, ent siiski suutis Eesti maha müüa mõtte, et me sattusime esimese riigina tõsise küberrünnaku ohvriks ning suutsime selle tagasi lüüa.

Vedleri arvates kadus peale pronksiööd ka valehäbi eestlaste ja venelaste vahel ning nüüd juletakse tunnistada, et me elame küll üksteise kõrval, aga probleemid on meie vahel olemas.