Vähemusi kajastatakse meedias neutraalselt, kuid negatiivsetel juhtudel
"Uuringust selgus, et ehkki vähemusi kirjeldatakse meedias üldiselt neutraalses toonis, siis kirjutatakse neist sageli negatiivsetel või kurioossetel puhkudel ning tõstetakse esile nendega seostatud negatiivseid omadusi," ütles projekti Eesti koordinaator, Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik. „Kõigest vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab ka vähemuse esindaja enda kommentaari. Mõnede ka Eestis esindatud vähemusgruppide kohta saame infot peamiselt välismeediast tõlgitud artiklitest.“
Eriti ilmne see tendents moslemite, mustanahaliste ja asiaatide puhul, kus enamus nende kohta avaldatud artiklitest on pärit välismeediast. Eesti päritolu uudiseid on kõige rohkem puuetega inimeste, romade ja venelaste kohta.
Kõige rohkem negatiivseid artikleid kirjutati moslemitest, mustanahalistest ja romadest. Kõige neutraalsemad olid artiklid juutidest. Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklite puhul oli kõige suurem polariseerumine - neist kirjutati palju positiivseid artikleid, samuti ka negatiivseid.
Vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab ka vähemuse esindaja enda kommentaari. Pigem on vähemuste seisukohad avaldatud refereeringutena välismeediast, mis on stereotüüpe võimendanud.
Meediakajastus vähemuste kaupa
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ja Kommunikatsiooni Instituudi üliõpilaste poolt läbi viidud meediamonitooringus koguti infot kaheksa Eesti vähemuse kohta: venelaste, romade, juutide, moslemite, mustanahaliste, asiaatide, seksuaalvähemuste ning puuetega inimeste kohta.
Moslemitest kirjutatud artiklid olid enamasti välisuudised, kus põhiliseks teemaks vägivald, rünnakud, julgeolek, harvem kultuur, perekond, toit. Ka mustanahaliste puhul on suur hulk kajastusest välisuudistena, teemadeks sport ja krimi.
Puuetega inimesi on meedias kajastatatud ennekõike kui sotsiaalmajanduslikku rühma. Uudiste tonaalsus on haletsev, kriitika puuetega inimestega mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest inimestest ning erinevatest tänamis-, autasustamis üritustest.
Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklites keskendutakse küllalt palju Eesti kontekstile, tausta loovad tugevalt eri kampaaniad ning samasooliste kooselu reguleeriv seadusandlus. Võrreldes teiste vähemustega on palju arvamusartikleid ja portreelugusid.
Venekeelse vähemuse kohta kirjutatud artiklite monitooringus andsid suuresti tooni neid maininud spordi- ja välisuudised, ehkki võrreldes teiste vähemustega oli absoluutarvudes venekeelse vähemuse teemalist debatti kõige rohkem. Põhiliseks teemaks lõimumine, alateemadeks haridus, keeleoskus, ajalookäsitlus.
Meediamonitooring "Teiste sõnadega" viidi läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ja Kommunikatsiooni Instituudi poolt.
