Venemaa teatel on raketikilbikõnelused ummikusse jõudmas
“Leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi raketikilbi üle pole seni õnnestunud. Olukord jõuab sisuliselt ummikusse,” ütles kaitseminister Anatoli Serdjukov Moskvas toimuval rahvusvahelisel raketikilbi-teemalisel konverentsil, vahendab BNS.
Venemaa on protestinud jõuliselt kaitsesüsteemi vastu, mida USA rajab oma Euroopa liitlaste kaitseks Iraani-sarnaste riikide võimalike rünnakute eest, keda lääs kahtlustab tuumarelva arendamises.
NATO kavatseb süsteemi esimese faasi rajamisest teatada mai teisel poolel Chicagos toimuval tippkohtumisel.
Moskva ametiisikud pelgavad, et raketikilp võib täielikul valmimisel kahjustada tema tuumaheidutusjõude ning on hoiatanud, et see võib vallandada uue ulatusliku võidurelvastumise, kui Washingtonil ei õnnestu Moskva muret leevendada.
Kindralstaabi ülem Nikolai Makarov ütles, et Venemaa jaoks on üheks võimaluseks paigutada Kaliningradi oblastisse lühimaaraketid Iskander. Tegemist on juba pikka aega arutatud käiguga, mis on muutnud ülimalt ärevaks Ida-Euroopa riigid.
“Uute ründerelvade paigutamine Venemaa lõuna- ja loodeossa raketikilbi komponentide allatulistamiseks, kaasa arvatud raketikompleksi Iskander viimine Kaliningradi oblastisse, kujutab endast üht võimalikku varianti Euroopa raketikilbi infrastruktuuri purustamiseks,” hoiatas Makarov.
Vene ametiisikud toetasid oma väiteid, rullides 50 riigi kolleegide ees lahti projektoriekraani ning demonstreerides illustratsioone, kuidas NATO raketid suudavad aastakümne lõpuks Vene raketid elimineerida.
“Kaitseministeeriumi uurimisorganisatsioonide põhjalik analüüs näitas, et kui kolmas ja neljas etapp on rakendatud, muutub võime tabada Venemaa kontinentidevahelisi ballistilisi rakette reaalsuseks,” sõnas Makarov.
“Poolasse paigutatavad püüdurraketid... on meie territooriumi vahetus läheduses,” viitas ta.
Vaidlus on närinud Vene-USA suhteid pea kogu viimase kümnendi vältel ning olnud üks peamisi USA presidendi Barack Obama teemasid, kui ta kuulutas välja “taaskäivitamise” suhetes Moskvaga 2009. aastal.
Ent raketikilbiküsimus on muutunud põletavamaks ajal, mil Venemaal läheb võim Dmitri Medvedevilt tagasi tema mentorile Vladimir Putinile, endisele KGB luurajale, kes tülitses Washingtoniga sageli oma kahe esimese ametiaja vältel.
Putin vannutatakse ametisse esmaspäeval ning Washington saatis Moskvasse terve meeskonna tipptasemel kaitsenõunikke, et üritada pingeid lühiajaliselt maandada.
Moskvas neljapäeval ja reedel toimuvatel kõnelustel osalevad USA abikaitseminister globaalsetes strateegilistes küsimustes Madelyn Creedon ning erivolinik strateegilise stabiilsuse ja raketikilbi küsimustes Ellen Tauscher. Hiljem neljapäeval jõuab Moskvasse ka Obama riikliku julgeoleku nõunik Tom Donilon.
Moskvat on eriti pahandanud Washingtoni keeldumine anda kirjalikke garantiisid, et raketikilpi ei suunata kunagi Venemaa vastu.
USA väidab, et see kinnitus sisaldub kaudselt uues tuumadesarmeerimise lepingus, mille pooled eelmisel aastal allkirjastasid.
“Me ei räägi mingite piirangute kehtestamisest NATO süsteemi tehnilistele karakteristikutele,” viitas Makarov.
“On vaid üks tingimus: võimaliku tabamise tsoonid... ei tohi ületada Venemaa piire,” lisas Vene tippkindral.
