Tallinn: terve Eesti kustutab tänavalaternad
Paljudes piirkondades lülitatakse valgetel suvekuudel välja kogu tänavavalgustus. Näiteks Narva linnas on energiakulude kokkuhoidmise eesmärgil lülitatud välja kogu valgustus 1. juunist 31. juulini, teatas raepress.
Märjamaa piirab tänavavalgustust masu algusest saadik. Talveöödel on tänavalaternad välja lülitatud kella 23-6, maist augustini ööpäev läbi. Pimedas jäävad põlema vaid laternad suuremate tänavate ääres ning keskväljakul. Kokkuhoid 20 000 eurot aastas. Tapa lülitab 2009. aasta suvest juuni- ja juulikuuks tänavavalgustuse välja kogu vallas, välja arvatud kesklinnas.
Türi pimendab 2010. aastast öösel kella 1-6 kogu valla territooriumil ja hoiab nii kokku 10 protsenti kuludest. Otepää lülitab valgustid välja maist augustini juba 2009. aastast alates. Mullu hoidis Otepää niiviisi kokku 1784 KW elektrit. Pärnu hoiab tänavavalgustuselt kokku 2009. aastast, tänu 1500 lambi väljalülitamisele säästetakse umbes 32 000 eurot. Narva lülitab 2009. aastast tänavavalgustuse 1. juunist 31. juulini täielikult välja ja hoiab sellega kokku 12 800 eurot aastas.
Mõnes linnas või vallas lülitatakse valgustus välja teatud kellaajast. «Meil toimub pimendamine öösel kella 1-6 kogu valla territooriumil,» selgitas Türi majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp. Türiga sarnaselt võtab osalise pimendamise ette Kärdla linn.
Paremini on vedanud neil linnadel, kellel on õnnestunud ühefaasiline valgustussüsteem vahetada mitmefaasilise vastu. Põlva linn lülitab 2008. aastast välja tänavavalgustuse ühe faasi kella 24-6. Pimedaks jääb iga kolmas post ja see toob 15-20 protsenti kokkuhoidu.
«Kuressaares lülitame iga kolmanda lambi välja kell 22 ning alates südaööst jääb põlema vaid iga kolmas lamp,» rääkis sealne abilinnapea Kalle Koov.
Valgustite osalise väljalülitamisega õhtu edenedes hoiab kokku ka Võru linn. «Kolmefaasilise valgustusjuhtimisega tänavatel lülitame alates kella 19 välja iga kolmanda lambi ja alates kella 23 lülitame välja kaks faasi – kolmest lambist jääb põlema üks,» selgitas Võru linnamajanduse osakonna juhataja Hegri Narusk. «Praegu, valgel ajal, alustamegi umbes kella 21 ajal kahe faasiga – nii et üks lamp ei põle. N-ö musti auke see ei tekita ja liikumist ei sega. Tegelikult on Võru linn juba alates kella 18 peaaegu inimtühi, nii et nurinat ei ole küll olnud. See faasidega juhtimine on inimesele suhteliselt märkamatu.»
Narusk tunnistas, et mullu proovis Võru suvekuudel – juulis, augustis ja poole septembrini – ka täielikku pimendamist. «Inimeste reaktsioon oli selline, et kui raha on, pange lambid põlema, aga kui tõesti ei ole, pole ka hullu midagi,» mainis ta.
Kõikjal pole võimalik
Tallinnas on seoses kevadise valgema ajaga 52 000 tänavalaternast välja lülitatud 7600. Põlevad laternad lülitatakse alates aprilli algusest välja üks tund enne päikesetõusu. Tartu lülitab välja ühe poole tänavavalgustust nendel tänavatel, kus see on kahepoolsena välja ehitatud, valgustatuks jäävad ülekäigurajad ja ristmikud.
Piirilinn Valga hoiaks samuti hea meelega tänavalampidelt kokku, kuid ei saa seda teha oma vana valgustussüsteemi tõttu. «Meie valgustid ei võimalda osalist väljalülitamist,» tõdes linnahooldusameti juhataja Arno Uprus. «Oleme korrakaitsekomisjonis arutanud ka lauspimendamist, kuid kuna oleme piirilinn ja küllaltki kriminogeenne piirkond, siis seda me siiski teha ei saa.» Endised valgustid on Valgas aga vahetatud säästlikumate vastu.
Ka Haapsalu ei saa pimendada, sest seda ei luba vananenud tänavavalgustus. Paides on mõnel tänaval linnapiiridest väljaspool valgustus välja lülitatud kella 1-st öösel ja pirnid on vahetatud tuhmimate vastu. Ka Rakvere on asendanud eredad valgustid nõrgemat valgust andvatega.
