DELFI TARTUS: Õigusteadlane: ESM-iga jääb oluline osa Eesti eelarvest välisriikide otsustada
Õigusteaduse eksperdi arvates on oluline esitada selliste lepingute kohta küsimust nende põhiseaduslikkuse kohta ning Ginteri sõnul ei ole Eesti kindlasti ainuke riik, kes lähiajal selle küsimuse üle arutama hakkab.
"Ma ei usu, et ESM pääseb näiteks Saksamaal kergema saatusega ja me ei ole siin üksinda. Oleme küll esimesed ülased põllul aga mitte ise terve lillepõld," ütles Ginter.
Õigusteadlase arvates ei vasta ka tõele väide, mille kohaselt me peame ESMi panustama, et saada häda korral samuti sealt abi. Ginter tõi välja, et lepingu kohaselt saab stabiilsusmehhanismist abi siis, kui on oluline oht euroalale. "Kas ainult Eesti hättasattumine oleks tõsiseks ohuks kogu euroalale? Julgen arvata, et ei ole," rääkis Ginter.
EBSi majandusteooria õppetooli dotsendi ja juhataja kohusetäitja Andres Tupitsa arvates on suurim probleem ESMi puhul kiirmenetluse tähendus. "Peamine küsimus minu jaoks on, et kas ja kui palju lepingule allkirja andes täheldati, et mis selle andmine täpselt tähendab," arutles Tupits riigikohtu ees.
Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning Riigikogu eelarvepädevust.
Tartus peetaval riigikohtu istungil Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) aluslepingu põhiseaduslikkuse üle rääkis õiguskantsler Indrek Teder, et praeguse lepingu kohaselt võtab riigikogu 1,302 miljardi euro suuruse kohustuse täpselt teadmata, kuna ja millistel tingimustel nad seda kohustust täitma hakkama peavad.
