Ministeerium: igas maakonnas peaks olema vähemalt üks tugev gümnaasium
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva sõnul ei ole gümnaasiumireformi peamiseks põhjuseks rahaline kokkuhoid, vaid ebaühtlane gümnaasiumihariduse tase, mida kinnitavad ka riigieksamite tulemused. „Kui lasta kooliharidusel minna isevoolu teed, siis kümne aasta pärast on gümnaasiumid alles vaid paaris suuremas linnas,“ rääkis Ladva.
Juba praegu ei käida kodukoolis
Kuigi mitmetes maakohtades on gümnaasiumiosa kaotamise vastu protestitud, ei ole Ladva hinnangul sellel kuigipalju mõtet. “Elu on näidanud, et vanemad panevad juba praegu oma lapse suuremasse linna gümnaasiumisse. Näiteks Ahja noored ei kipu minema Ahja gümnaasiumisse, pigem ikka Räpinasse või Tartusse," ütles Ladva.
Ministeerium soovib luua igasse maakonda vähemalt ühe tugeva gümnaasiumi. „Kantsler Kalle Küttise kohtumistel koolide ja vallajuhtudega räägivad omavalistuste juhid sellest, kui oluline on nende vallas gümnaasium alles hoida, kuid kui jutt läheb nende enda laste õpingutele, siis selgub, et enamik käib gümnaasiumis hoopis Tartus, Pärnus või Tallinnas".
Kodust kaugele õppima minnes vajab õpilaskodu kohta ministeeriumi hinnangul vaid 5 protsenti õpilastest. „Tihti üüritakse korter või saadetakse laps sugulase juurde elama. Nüüd tuleb tagada see, et ka need pered, kel pole majanduslikult võimalik lapsele korterit üürida, saaksid seda endale lubada,“ ütles Ladva. Lisaks võiks ametniku sõnul õpilaste majutamisel ära kasutada ka riigi valduses olevaid ametikoolide õpilaskodusid.
Õpetajaid jääb vähemaks
Küsimusele, kas ei ole ohtu, et head õpetajad lahkuvad koolist, kui gümnaasiumiosa kadumise ja tundide vähenemisega kaob ka täiskoormusega töö, ütles Ladva, et ilmselt nii ongi. „Õpetajaid jääb tõesti vähemaks, kuid kuna pea viiendik õpetajaist on üle 50 aasta vanad ning paljud ka pensioniealised, siis on väheusutav, et hakkame paari aasta pärast nägema töötute õpetajate horde," ütles Ladva.
