Venemaa süüdistas Gruusiat seotuses plaaniga rünnata Sotši OM-i
Venemaa süüdistas neljapäeval Gruusia salateenistusi koostöös Tšetšeeni sissiliidri Doku Umaroviga vandenõu kallal, mille eesmärgiks oli väidetavalt rünnakute korraldamine 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude ajal.
Teates kinnitatakse, et föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) agendid avastasid Gruusia separatistlikust Abhaasia regioonist kümme relvapeidikut, milles oli kolm õlalttulistatavat raketikompleksi Igla ja Strela, kaks tankitõrjemürsku koos heitjaga, miinipilduja ja 36 miini, leegiheitja Šmel, 29 erinevat tüüpi granaadiheitjaid ja 655 granaati, 12 omavalmistatud lõhkekeha, 15 tankitõrje- ja jalaväemiini, 15 kilo trotüüli, üle 10 000 padruni jms, samuti paikkonna topograafilised kaardid, vahendab BNS.
Venemaa ja Abhaasia julgeolekuohvitserid vahistasid kolm sissi, keda süüdistatakse rünnakute kavandamises, kinnitas komitee.
„Venemaa FSB-l õnnestus kindlaks teha, et sissid kavatsesid antud relvastuse aastatel 2012–2014 Sotšisse ümber paigutada ning kasutada terroriaktide toimepanekuks olümpiamängude ettevalmistamise ja läbiviimise perioodil,“ seisab teates.
Komitee sõnul koordineeris operatsiooni Doku Umarov, islamistliku rühmituse Kaukaasia Emiraat liider, keda Vene eriteenistused on üritanud aastaid tabada või tappa.
„Doku Umarov koordineeris kogu tegevust – hoides tihedaid kontakte Gruusia eriteenistustega – et korraldada materjalide kohaletoimetamine terroriaktide läbiviimiseks,“ teatas Venemaa riiklik terrorismivastane komitee.
Julgeolekuohvitserid vahistasid veebruarikuus „sõjalise kulleri“, kes tõi Gruusiast Abhaasiasse 300 detonaatorit, märgitakse teates.
„Smugeldamine leidis aset Gruusia julgeolekuteenistuste ning Türgi ebaseaduslike relvagrupeeringute liikmete osalusel,“ kinnitab komitee.
Musta mere äärne kuurortlinn Sotši on vaid mäeaheliku kaugusel Venemaa sõjalistest kuumadest punktidest Põhja-Kaukaasias.
President Vladimir Putin tegi isiklikult lobitööd, et võita Venemaale olümpiamängude korraldamise õigus, pidades 2007. aastal Guatemalas rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK-ile) emotsionaalse kõne.
Ta toonitas sündmuse tähtsust ka sel nädalal, kohtudes mõni tund pärast ametissevannutamist esmaspäeval ROK-i presidendi Jacques Roggega, kes oli esimene tähtis isik, kellega ta oma kolmandal presidendiajal kohtus.
