Varem on Euroopa keskpank rõhutanud, et eurotsooni lepingud ei näe väljaastumist ette ja Kreeka lahkumine võiks kaasa tuua mõõtmatuid majanduslikke kahjusid, vahendab Iltalehti.
„Ma pakun, et kokkuleppeline lahutus – kui seda peaks vaja olema – võiks olla võimalik, aga peaksin seda siiski kahetsusväärseks,“ ütles Belgia keskpanga juht Luc Coene Financial Timesile.
Iirimaa keskpanga juht Patrick Honohan rääkis Lennart Meri konverentsil Tallinnas samuti Kreeka lahkumise võimalusest.
„Ka selliseid asju võib juhtuda, millele ei ole lepingutes mõeldud. Tehniliselt võidakse sellega (Kreeka lahkumisega) hakkama saada. See ei ole tingimata tappev, aga ei ole ka meelitav,“ ütles Honohan.
Euroopa keskpank on koos eurotsooni poliitiliste juhtidega survet Kreekale lisanud. Euroopa keskpank nõuab, et Kreeka jääks kokku lepitud abipaketi juurde ning on hoiatanud, et sellest loobumisel suletaks abirahakraanid.
„Kreeka lahkumisel eurotsoonist oleksid tõsisemad tagajärjed Kreekale, kui ülejäänud eurotsoonile,“ ütles Saksa Bundesbanki juht Jens Weidmann nädalavahetusel.
Hääletoon on selgelt muutunud, sest alles detsembris ütles Euroopa keskpanga president Mario Draghi Financial Timesile, et Kreeka lahkumine eurotsoonist oleks märkimisväärne lepingu rikkumine, mille tagajärgi eurotsoonile on isegi võimatu hinnata.
Kreeka paistab olevat kiiresti liikumas uute valimiste suunas. Nädal tagasi toimunud parlamendivalimised on viinud riigi ummikusse, milles on juba kolm koalitsiooni moodustada üritanud poliitikut on ebaõnnestunud. Parteid on rangete säästumeetmete osas eri meelt, kuid need on eelduseks rahvusvahelise abi saamiseks.
