Juudid protestivad Leedu sõjaaegse liidri ümbermatmise vastu
Brazaitis suri 1974. aastal Ühendriikides ning tema säilmed tuuakse neljapäeval Leedusse, et matta pühapäeval Kaunasesse, vahendab BNS.
„Ametlikud institutsioonid ei tohiks seda tseremooniat toetada, kuna see diskrediteerib Leedut maailma silmis,“ ütles Leedu juudi kogukonna liider Simonas Alperavičius kolmapäeval AFP-le.
„Juudid said kannatada ajutise valitsuse poliitika tõttu, mis sisuliselt natse toetas,“ lisas ta.
1941. aasta juuni ja augusti vahel juhtis kirjanduskriitikust Brazaitis valitsust, mida Leedus nähakse katsena taastada Leedu suveräänsus pärast seda, kui Natsi-Saksamaa tegi lõpu aasta aega kestnud brutaalsele nõukogude okupatsioonile.
Juudi rühmitused ja holokausti üleelanud süüdistavad Brazaitist kollaboratsionismis natsidega, ning selles, et tema valitsus tegi liiga vähe selleks, et peatada juudivastaseid pogromme, mis toona puhkesid.
Simon Wiesenthali keskuse juhtiv natsikütt Efraim Zuroff oli oma hiljutises artiklis ajalehes Jerusalem Post võrdselt järsk, leides, et Brazaitise ümbermatmine tähendab ohvrite mälestuse solvamist.
Leedu paremtsentristlik valitsus on kaitsnud oma otsust eraldada matusteks 30.000 litti (8688 eurot), ent tseremoonial ei osale ükski kõrge ametiisik.
„Mõista Leedu hukka Brazaitise austamise eest, keda, muide, natsid samuti aktiivselt taga kiusasid, on üsna kerge,“ ütles Leedu peaministri Andrius Kubiliuse nõunik Laimonas Talat-Kelpša.
Tema sõnul oleks ümbermatmine „veel üheks meenutuseks holokausti tragöödiast Leedus“ ning „edasise leppimise võimaluseks“.
Nõunik viitas samuti, et USA immigratsiooniamet ei leidnud 1975. aastal tõendeid Brazaitise seotusest antisemiitlike või natse toetavate tegevustega.
Sõjaeelne Leedu oli koduks 220.000 juudile ning selle pealinn Vilnius oli tuntud „Põhja Jeruusalemmana“. Ent Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 hukkus 95 protsenti juudi kogukonnast natside ning kohalike käsilaste käe läbi. Tänapäeval elab Leedus umbes 5000 juuti.
Sõdadevahelisel ajal tegeles Brazaitis kirjandusuuringutega ning õpetas ülikoolis, kandes perekonnanime Ambrazevičius. 1940. aastal nõukogude okupatsiooni alates hakkas osalema põrandaaluses tegevuses.
Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkedes algas Leedus ülestõus, aga Brazaitisest sai ajutise valitsuse juht, mis kuulutas 23. juunil välja sõltumatu Leedu riigi taastamise. Ent see ei kuulunud Saksa okupantide plaanidesse ning ajutisel valitsusel tuli oma tegevus 5. augustil peatada.
Brazaitis töötas hilisema natsliku okupatsiooni ajal antifašistliku vastupanu ridades.
Sõja-aastatel vahetas ta vahistamise vältimiseks perekonnanime, aga 1944. aastal emigreerus Saksamaale, kust sõitis 1951. aastal Ühendriikidesse, kus osales Leedu emigrantide organisatsioonide tegevuses.
Brazaitis suri 1974. aastal Connecticutis.
