Matusetoetuse kaotamine sunnib matma inimesi ühishaudadesse

Kui riiklik matusetoetus kolm aastat tagasi kaotati, ei osanud keegi arvata, et see toob kaasa vähem kindlustatud inimeste sattumise nimetutesse ühishaudadesse, sest omastel pole rahapuudusel tihtilugu muud valikut kui lasta kadunuke kremeerida või matta kohaliku omavalitsuse kulul kui omasteta isik.

See on aga kaasa toonud olukorra, kus matuste eest peab tasuma ikkagi riik, kuna ka kohalikele omavalitsustele annab omasteta surnute matmiseks raha pensioniamet. Näiteks sai Tallinna linnal tänavune riigi toetus otsa juba jaanuaris, sest omasteta kadunukeste arv on plahvatuslikult tõusnud, teatavad TV3 uudised.

Selle põhjuseks on aga just seesama riikliku matusetoetuse kaotamine 2009. aastal. Toetuse kadumise tõttu on hädas eelkõige need, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud. Sestap on sagenenud ka juhtumid, kus kadunukese lähedased enam surnut omaks ei tunnista ning lahkunu maetakse pärast kremeerimist nimetusse ühishauda.

Sagenevad ka juhtumid, kus omaksed võtavad matusteks kiirlaenu ning satuvad pärast seda raskustesse kogu perega. Samuti on Pärnus olnud juhtum, kus vanamemm palus mehe maha matta järelmaksuga, kuid suri ise enne seda, kui võla tasuda jõudis.

Kuna üha enam peresid seisab selle murega silmitsi, siis on Keskerakond teinud ettepaneku taastada riiklik matusetoetus. Toetusvajadusega on päri ka koalitsioon, kuid nende meelest tuleks siiski iga juhtum eraldi läbi vaadata.