Andrus Aaslaid: Nutitelefon teeb meist küberneetiliselt muundatud inimesed
Ah et kuidas mõtleb? Noh näiteks „teab“ tarkvararakendus, et ostate ühe rõivafirma riideid. Kui jalutate, ütleme, Helsingis ja sisenete piirkonda, kus asub vastav kauplus, annab teie nutitelefon teada, et teie lemmikbrändi teksad on sel nädalal 30% odavamad ning ostes kaks asja, saate kolmanda kauba peale.
Arvate, et see on vägivaldne reklaam? Aga umbes selline näeb välja nutitelefoni kasutaja lähitulevik: tehisintelligents hakkab ära arvama, kes me oleme ja veelgi enam, kes me tahaksime olla. Mis ei tähenda sugugi seda, et kui me loeme kosmoseuudiseid, siis arvab meie telefon, et soovime kosmonaudiks saada ning hakkab saatma reklaame kosmoseturismist. Asi käib peenemalt, kuigi uudiste sisu võib olla üheks teguriks. Mõned rakendused täna juba tegelevad inimeste asukohta arvestades nende eest mõtlemisega, näiteks Foursquare.
Telefonid ei ole enam rääkimiseks ja sõnumite saatmiseks, nad aitavad meil ühelt poolt sisustada aega ja teiselt poolt seda kokku hoida.
Nutifon valib infot meie eest
Kui spekuleeriksime hetkeks, millised võiksid olla nutitelefoni kasutamise stsenaariumid aastal 2014, siis koosneb telefonide kasutamine suure tõenäosusega lühikestest ajajupikestest: kui oleme järjekorras, ootame kedagi, siis me „näpime“ oma telefoni lootusega leida sealt vajalikku infot, mängime mõnd mängu, käime oma Facebooki kontol, kasutades seda enda elu eri fragmentide täitmiseks.
Tarkvaraarendajate jaoks saab väljakutseks, kuidas teha info väljatulek telefonist nii hõlpsaks, et me saaksime meile vajalikku infot jõudehetkel koheselt kasutada. Seejuures ei muutu telefon tingimata kiiremaks või andmesidekanal laiemaks, vaid meie nutiseade teeb eelvalikuid ja otsib meie jaoks olulise info valmis. Tõeliseks tulevikutehnoloogiaks saab see, kuidas juhtida ja majandada meie digitaalset mina, kuidas kujundada seda vastavalt isiksusele.
Tänase nutitelefoni teevad “nutikaks” sellel jooksvad programmid ehk app'id (ehk rakendused). Hea mobiilse app'ini on võimalik jõuda põhimõtteliselt kahel moel. Kõigepealt, vajadus, mida soovime lahendada mobiilselt. Näiteks akuutne vajadus autot parkida, vajadus teada, millal tuleb buss või kus asub lähim tasuta WC.
Teine variant, on vaja mõelda, mida me tahaksime mobiilselt teha, kui selline võimalus avaneks: mängida, muusikat kuulata, pildistada, sotsiaalvõrgustikus oma tegemistest teada anda vms. Veel on vaja head pealehakkamist ja tootjate poolset madalat barjääri, et app saaks loodud ja telefoni marketisse kasutajatele üles pandud.
Kuidas saavad omavahel läbi riik ja nutifonid?
Üks minu lemmikutest on Google Sky Map. See on aplikatsioon, mis näitab, millised tähed on parajasti taevas. Suunan telefoni taevasse ning ta näitab mulle, mis tähed ja tähtkujud mul pea kohal on. Teine, mis mulle väga meeldib, on muusikatuvastuse teenus TrackId, mis Androidi telefonide maailmas omab ka konkurenti nime all Soundhound. Need tarkvarad suudavad telefoniga salvestatud helilõigu alusel serverist üles otsida loo esitaja ja pealkirja.
App'e tehakse meil palju erasektori klientide vajaduste rahuldamiseks ja nende lõbustamiseks, kuid eraldi teema on riigivalitsemise ja mobiilseadmete omavaheline suhe.
Kui vaadata kohalike omavalitsuste ja kogukondade tasemelt, siis esialgu on meil vähe nende jaoks või nende loodavaid „avalik-õiguslikke“ app'e ehk aplikatsioone. Eestis on loodud internetipõhist turvalist andmevahetust võimaldav riiklik keskkond x-tee, kuid sellesse keskkonda teenuste valmistamise barjäär on suhteliselt kõrge, seda eriti juhul kui lahendus sünnib väljaspool riigisektorit.
Isegi kui mõne valla IT-mees tahabki teha riigi avaandmetega näiteks kaevude või veskite kokku lugemise mobiilset tarkvararakendust või edendada mobiilirakenduse abiga kohalikku turismi, siis riigi andmetele ligipääsuks on tal vaja läbi käia küllalt keeruline tee x-tee teenuste külge ühendumiseks, või siis hankida endale riigiasutus(t)e käest koopia vastavatest andmetest, paigutada koopia internetti ning alles siis saab hakata teenust looma. Olen seisukohal, et riiklikult tuleb viia teenuste tekkimise tehnoloogiline barjäär madalamale.
Riik ise pakub avalikku teenust, valmistades mingi koguse tarkvararakendusi, kuid pigem on küsimus, kuidas seda teenust mobiilsete lahenduste abiga kasutada. Mõistagi on riigi vahendid piiratud ja ta ei saa luua rakendusi igaks elujuhtumiks. Siin ongi koht, kus võimalikult soodsa keskkonna loomine võiks ja peab aitama kaasa ka mugavusaplikatsioonide tekkeks.
Mobiiliga maailma muutmas
Mobiiltehnoloogia tähtsust 21. sajandi riigikorralduses on üldse väga raske üle hinnata. Mitte väga palju utreerides võiks öelda, et riigijuhtide teadmatus kaasaegse mobiilside võimalustest läks mitmele Araabia riigile maksma valitsuse ja riigikorra, mõnele valitsejale aga ka isikliku elunatukese. Euroopas pole asi sugugi parem ning kuigi Occupy Wall Street oli suhteliselt rahumeelne üritus, on mobiilsete vahenditega kokku kutsutav välkkiire rahvakogunemine (flash mob) väga päevakajaline probleem nii siin kui ka sealpool Atlandi ookeani. Niisiis on mobiilne platvorm peale kõige muu ka 21. sajandi riigivalitsemise ja ühiskonnakorralduse vahend.
Juba tänase seadusruumi piires võiks Eestis luua partei, mille esindatus riigikogus baseeruks valijate reaalajas tehtavatel otsustel ning mille puhul ametisse saanud rahvaasemikud on hääletusnupu vajutamisel lihtsalt teatavaks tegevaks jõuks. Hääletusnuppu otse Facebooki Like'i külge täna seadus panna ei võimalda, kuid Riigikogus võiks olla mitukümmend tooli, mis kuuluvad Eesti Facebooki Parteile ning mille elektroonilise hääletuse valik sõltuks paljalt sellest, mitu inimest on oma nutitelefoniga Facebookis poolt või vastu nuppu “laikinud”. Seni tulemusteta haibitud otsedemokraatia oleks ühe hoobiga olemas.
Tasub lõpuks ka küsida, kas tark nutitelefon on meie abilisena asjalik ning üleüldse vajalik? Selles maailmamudelis, kuhu IT meid on paisanud, muutub nutitelefon seadmeks, mis aitab meil selles süsteemis olla meie ise - meie peamine abivahend saamaks küberneetiliselt muundatud inimeseks. Ma ei väida seejuures, et selliseks inimeseks saamine on asi, mille poole peaksime tingimata püüdlema. Paraku, ühiskond läheb selles suunas ja meil pole palju muid valikuid kui selle vooluga kaasa minna või looduslapseks hakata. Rämpstoidu tüüpi rakenduste tarbimine jõudehetkel on mõistagi igaühe enda asi.
Aprillis käivitas Riigi Infosüsteemi Amet esmakordselt Eestis mobiilsete rakenduste konkursi „Eesti parim m-teenus 2012“, millega tahetakse leida nutikamaid mobiilseid teenuseid. Žürii liikmena võin öelda, et palju huvitavaid töid on juba laekunud ja usun, et sealgi hulgas on palju põnevat ja kasulikku. Konkurss viiakse läbi Euroopa Liidu struktuurivahendite programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" ja rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
(Autor on Riigi infosüsteemide osakonna nõunik.)
