NATO-vastase meeleavalduse korraldajad kardavad välismaa aktivistide piiri taha jäämist
Järgmisel laupäeval toimub Tallinnas NATO-vastane meeleavaldus, mille anarhistidest korraldajad ei oleks enda sõnul kuigi üllatunud, kui Eesti välismaalt saabuvad aktivistid piiri taha jätaks.
NATO-vastane miiting toimub 26. mail kell 12 Tammsaare pargis ning seda samal ajal NATO tippkohtumisega Tallinnas ja Balti anarhistide kogunemisega (BAM 2012). BAM 2012 korraldusmeeskond teatas Delfile, et meeleavalduse korraldamine pole päris tõrgeteta läinud.
Nimelt ei lubatud neil registreerida rongkäiku. „Põhjenduseks toodi toimuvad vanalinna päevad ja turvarisk,” sõnasid korraldajad, kelle hinnangul ei tohiks aga demokraatlikus riigis inimeste soovi arvamust avaldada piirata. Ametlik meeleavaldus toimub keelu tõttu vaid Tammsaare pargis.
Kuigi ükski politseiamet pole anarhistidega ühendust võtnud, on korraldajate sõnul suurimaks mureks siiski meeleavaldusele ja Balti anarhistide kogunemisele tulevate välismaa aktivistide piiriületus. „Meid ei üllataks ka olukord, kus ennast demokraatlikuks nimetav riik välismaa aktivistid piiri taha jätab,” märkisid korraldajad Delfile.
NATO-vastase meeleavalduse korraldamisel on korraldajate kinnitusel mitmeid põhjuseid. See tähendab, nii praktilisi kui ka eetilisi.
NATO tippkohtumisele kulub ilmselt mõnisada eurot
„Tallinnas koguneva NATO PA turvamiseks kulutab ainuüksi kaitsepolitsei ligi 50 000 eurot, lõplikud kulud selguvad ilmselt pärast nende istungeid, kuid arvatavasti ulatub see mõnesaja tuhande euroni,” tõid korraldajad põhjusena välja raha kulutamise. „Praeguses majanduslikus seisus olev riik ei peaks meie meelest suuresti sümboolse ja pool-piduliku sündmuse korraldamise peale nii palju maksumaksja raha raiskama.”
„Nõuame majanduslikult keerulisel ajal ning sotsiaalsetest probleemidest kubisevas ühiskonnas fiktiivsete kaitsekulude vähendamist ning suunamist sotsiaalsfääri,” rõhutasid Balti anarhistide kogunemise ja NATO-vastase meeleavalduse korraldajad.
Praktilised ja eetilised põhjused segunevad korraldajate hinnangul Eesti osalemisest NATO välismissioonidel rääkides. Nimelt peaks nende sõnul Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis elanud inimesed aduma, mida tähendab süütute afgaanide tapmises osalemine ning miljonite eurode eest Afganistanis sõdimine. Riik toob põhjenduseks saadavad võitluskogemused ning NATO ühiskaitse printsiibi.
Eetilisest aspektist vaadates ei ole korraldajate sõnul ühelgi riigil ega riikide liidul õigust sekkuda sõjaliselt teise riigi siseasjadesse. „Hirm Venemaa teoreetilise agressiooni ees ei ole piisav põhjendus, et kasutada teist riiki ning selle elanikke oma lasketiiruna ning seeläbi lunastada liitlaste, samuti teoreetiline, abi.”
