Linnar Priimägi: Maailmavaate sihtasutusi on vaja, kuna maailmavaadet pole ollagi
Riigikogu võttis vastu seaduse asutada Maailmavaate Arendamise Sihtasutused. Seda on taunitud nii seest kui väljast. Üks Roheline Rahalohe tahaks selle asemel arendada vähiravi. Isamaa Morn Mees ihkaks sealt arvelt kärpida parteide rahastust. Aga probleem paistab sügavam. Näiline ümbernimetus, „demokraatia“ asendus „maailmavaatega“ ei võrdu vasaku jala soki panekuga paremasse ja vastupidi, nagu väidab „IMM“. Mõistes „maailmavaade“ sisaldub oma sisu, mis vägagi erineb „demokraatia“-loitsu omast.
Maailmavaadet näitavad mõned tunnused. Nende olemasolu järgi võiks mekkida erakondade üdi. Kas reformistidel on maailmavaade? Kas on keskidel, sotsidel, isamaalastel? Äkki ei olegi? Järsku oleks tarvis? Ehk peakski erakonnad viidama maailmavaatelisele alusele? Sel juhul sünniks noist sihtasutusist kasu küll. Või vastupidi?
Maailmavaade on inimese hoiak, mis reguleerib tema suhet maailmasse. Püsihoiak, mitte arvamuste kogum, mis täna paistab nii ja homme naa. See ei ole „ilusa ilma tõttu kauplus suletud“. Maailmavaade ei muutu ilma tõttu, ei allu uudistele. Või nagu ütles seltsimees Stalin: „Gruusia rüütel ei tilise, ei kõlise, ei kolise...“ Maailmavaade selekteerib uudised, toimib filtrina, eraldab sikud lammastest. Maailmavaade hindab ja siis kiidab heaks või mõistab hukka.
Maailmavaade ei ole maailmapilt
Maailmapilt on arusaam, mis värk väljas käib. Kuidas kosmos on ehitatud, miks Brasiilia on portugalikeelne, mis loomal on inimesega kõige sarnasem genoom... Nendel teadmistel ei ole maailmavaatega mitte midagi ühist. Maailmavaade on alus midagi muuta. Mis sa muudad kosmost?
Kõiki tunnuseid ei hakka siin tunnistama, neid võib leida mu „Propaganda sõnastikust“. Lühidalt: maailmavaade vastandub. Just see on asi, mida meie erakondadel napib. Nende valimisplatvormid on löödud kui ühe lauaga. Ja pärast toimivad võimule saanud ikka omasoodu. Et lubadused olid lollid, siis elage hädapärast! Nii ütlevad Reformi- ja Keskerakond. IRL vaevleb maailmavaatelises kriisis. Sotsidel ei ole üldse maailmavaadet. Roheline on dollar.
Jälgin huviga Eesti ühiskonnas toimuvat. Nõue maailmavaatelisuse järele kasvab päevast päeva. Rahvas ootab selgust.
Kui tahetaks Eesti elu selgemaks muuta, siis antaks erakondadele võimalus piiritleda oma maailmavaade. Muutuda poliitilisest limukast poliitiliseks jõuks, kellega ühineda või kellest distantseeruda. Just selleks on vaja maailmavaadet. Näis, kas nood uued ühingud tolle ränga tööga hakkama saavad. Siis ei oleks rahast kahju.
