Riigikogu külastas täna Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursus (Joint Command and General Staff Course) auastmega kaptenist kuni kolonelleitnandini ning tsiviilteenistujate kursus (Civil Servants Course), samuti õppejõud, teatas riigikogu pressitalitus.
Esindatud olid kursuslased Eestist, Lätist, Leedust, Norrast, Taanist, Rootsist, Soomest, USAst, Kanadast, Sloveeniast, Jaapanist, Bosniast ja Hertsegoviinast, Serbiast, Gruusiast, Ukrainast, Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Moldovast.
Balti kaitsekolledži (BALTDEFCOL) ohvitseride ees esines ettekandega riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes andis ohvitseridele ülevaate Eesti kaitsepoliitikast ja kaitsekorraldusest. Raidma kõneles ka riigikaitsekomisjoni tegevusest, töös olevatest riigikaitset puudutavatest seadustest ja samuti rahvusvahelisest koostööst ning kaitse planeerimisest.
„Chicagos toimuva NATO tippkohtumise üks teema on nn targa kaitse kontseptsioon, mis liikmesriikide vahel ülesandeid jaotades ning mittevajalikku dubleerimist vähendades suurendab NATO ühist kaitsevõimekust ka rasketes eelarve tingimustes. Balti kaitsekolledž kui rahvusvaheline õppeasutus Tartus on „targa kaitse“ panus Eesti ja teiste Balti riikide poolt ning hea näide sellest, kuidas koostööd tehes on võimalik ressursse kokku hoida,“ ütles Raidma.
Balti kaitsekolledž alustas tegevust 1998. aastal pärast seda, kui Eesti, Läti ja Leedu valitsused allkirjastavad kolledži asutamislepingu. Kolledži peaeesmärk on anda väljaõpet relvajõudude kõrgematele staabiohvitseridele ja aidata efektiivselt kaasa sellele, et kujuneks välja kõrgem ohvitserkond, mis suudaks peastaabi tasandil teha koostööd NATO vastavate struktuuridega.
