JUHTKIRI: Nüüd polegi enam kedagi valida...
Hoolimata Silver Meikari ülestunnistusest, et ta kandis Reformierakonnale üle raha, mille päritolust tal polnud aimugi, läheb elu Eesti poliitmaastikul peagi samade mängijate ja stiiliga edasi.
Põhjus, miks suuri muutusi ei toimu, seisneb selles, et valija mälu on lühike. Kuna järgmised valimised on alles 2013. aasta lõpus, siis selles ajaks on kõik patud andeks antud ja ära unustatud.
Ei usu? No siis meenutagem Keskerakonna kuulsusrikast ajalugu. Ei võtnud neid lõplikult ei lindiskandaal, ega idaraha hõbekuul. Ja ei võta ka Reformierakonda Meikari vale-, sula- või salaraha.
Jätkates idaraha või lindiskandaali vaimus ja arvestades, et täna toimunu puudutab tegelikult kõiki Eesti erakondi, tuleks sündmusele sobiv nimi leida. Silvergate? Või Meikargate? Tegelikult ju vahet pole, sest poole aastaga on suutnud juba kolm parlamendiparteid neljast avalikkuse silme all libastuda. Nii peavadki reformierakondlased liituma sopaste pintsakute klubiga, mille liikmed ehk kommunaalkorruptiivne Keskerakond ja võõramaalastele isamaalisi elamislubasid jagav IRL pikkisilmi uusi sõpru ootavad...
Tegelikult on asi naljast kaugel. Kujuta ette, et homme on valimised. Keda valiksid? Sotsiaaldemokraate?! Või valiksid mõnda muud parteid, teades, et nende taust, südametunnistus ja pintsakureväär pole puhtad? Muide, ka sotsidel olid rasked ajad, kui pärast ideed liituda Vene Erakonnaga Eestis selgus, et uuel partneril oli kapis Dimitri Klenski nimeline pronksöö luukere. Nii tundubki, nagu Eestis polekski enam ühtegi puhta ja laitmatu renomeega erakonda.
Selle kõige taustal hakkab kahju inimestest, kes omale pettumust valmistanud rahvasaadiku on valinud. Sest tänu Silvergate'ile suureneb aina enam nende hulk, kes vastavad uuringufirma küsimusele „Millise erakonna poolt hääletaksite?“ sõnadega „Ei oska öelda“.
Meikar väärib aga kiitust selle eest, et ta parteide rahastamise puuduliku kontrollimise probleemi väga teravalt päevavalgele tõi. Kahjuks langes ühes sellega põrmu ka Reformierakonna üsna hea renomee. Ja nii võimegi kadakasel-kastesel heinamaal kooris laulda, et „Kuhu küll kõik ausad parteid jäid? Mis on nendes saanud?“ Ja siis iseendale tasakesi vastata, et juu pole neid siis kunagi olnudki. Kahjuks.
