FOTOD: Mustale Luigele ja villa Mon Repos'le on hing sisse puhutud
Nii villa Mon Repos kui ka kortermaja Must Luik kuuluvad firmale NG Eesti AS, mille juhatuse liige Aleksander Mazko rääkis Delfile, et nüüdseks ollakse villa restaureerimistööde esimese etapiga ühel pool. Parandatud ja osalt asendatud on kandevkonstruktsioonid ning jäänud veel panna n-ö iluelemendid maja välisfassaadile. Tööde teine etapp ongi dekoratiivsete elementide ja näiteks terrassi- ja katusepiirete lisamine, mis teevad hoone Mazko kinnitusel väga huvitavaks. Need tööd on plaanis ära teha sel aastal.
Ootel on veel mahukas kolmas etapp – siseviimistlus –, milleks on Mazko kinnitusel hoones väga palju võimalusi ning arendajatel palju ideid. Siiski kaalutakse praegu ka varianti, et siseviimistlust ei tehta enne uue omaniku leidmist, et investor või ettevõtja saaks sellesse töösse oma sõna sekka öelda. Põhimõtteliselt ollakse valmis hoone vastavalt ostja soovile seest valmis ehitama.
Hiljuti pandi üles ka müügikuulutus, kuid väga kiiret müügiga Mazko sõnul ei ole. Huvilised on aga maja vaatamas käinud küll ning käimas on ka läbirääkimised, millest Mazko veel detailselt rääkida ei soovi. Mehe sõnul lubatakse endale ka tulevase omaniku leidmisel natuke valivust, kuna koht on tema hinnangul nõnda tähtis ja hea ning naabruses kohe ju ka presidendi loss. „Tahaks, et kui ikkagi müüme, siis jääks maja headesse kätesse,” rõhutas arendaja.
Mustas Luiges hakkab tegutsema kauplus ja väike kohvik
Restaureerimise ajal hoidis kultuuriväärtuste amet töödel teraselt silma peal. Arendajad ja muinsuskaitsjad tegid tihedat koostööd ning amet omalt poolt ka pistelist kontrolli. Suuremas osas on hoone säilinud originaalsena ning näiteks vana puitmaterjali õnnestus kasutada 75 protsendi ulatuses. Hoone sees on säilinud ja restaureeritud vanaaegsed, üle 100 aasta vanused trepid, mis viivad esimeselt korruselt teisele ja teiselt korruselt torni. Välja vahetati siiski näiteks vahelaed, prussid ja välisvooder.
Hetkel asuvad villa Mon Repos ja Must Luik samal kinnistul, kuid kuna hooned on nõnda erinevad, püüavad omanikud krundi kaheks lüüa. „Seda ootame pikisilmi. Dokumendid on linnavalitsuses, ootame, millal asjad kinnitatakse,” sõnas Mazko, kelle sõnul oleks eraldi kruntidel asumine lihtsam nii villa kui ka Musta Luige elanike jaoks, kuna õigustega käivad kaasas ka kohustused. Poleks aga kuigi mõistlik, et korteriomanikud peaksid vastutama muinsuskaitsealuse villa eest.
Kui kõik korterid on maha müüdud, siis saab maja omanikuks korteriühistu.
Muinsuskaitse: hoone säilimine on praegu tagatud
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Kaarel Truu rääkis Delfile, et kuna hoone pole veel päris valmis, siis hoitakse arendaja tegemistel muinsuskaitse nõuetest kinnipidamise osas kindlasti veel silma peal. „See hoone on üleni muinsuskaitse all, siselahendus samuti,” märkis Truu.
Muinsuskaitse osakonna endine peaspetsialist Oliver Orro ütles Delfile, et töid tegi väga hea restaureerimisfirma Kuukaar ning praeguseks tehtud töödega pole suuri probleeme polnud. „Ainus asi, mis oli – sokli osa krohvimine telliti teiselt firmalt ja seda tehti natuke liiga hilja – oktoobrikuus või isegi novembri algul, kui lubikrohviga krohvimiseks oli tegelikult juba liiga külm,” kommenteeris Orro ning lisas, et osaliselt tuleb ilmselt uuesti krohvida. „Kuid muidu on minu meelest kõik puidutööd ja üldehitustööd küll kvaliteetselt teostatud.”
Orro märkis, et eesmärk oli ära teha avariitööd, likvideerida seenkahjustus ja saada katus peale ning need eesmärgid on saavutatud. „Muinsuskaitse ei nõua alati hoone terviklikku restaureerimist, mõte on see, et töid tuleb teha nii palju, et oleks tagatud hoone säilimine,” sõnas Orro ja lisas, et kui maja peaks nüüd ka paar aastat kütmata seisma, siis ei juhtu sellega midagi.
