Suhtekorraldaja: rahastamisskandaal on meie demokraatlikuks riigiks kasvamise proovikivi

Kommunikatsioonispetsialist Aune Past ütles erakondade rahasta- misskandaali kommenteerides, et tal on väga hea meel, et teema pole jäänud kahe poisikese kempluseks stiilis "miks sa minu ragulka näppasid", vaid on muutunud üldise arutelu objektiks.

Kõige tähtsamad küsimused on Pasti sõnul siinjuures, kas on võimalik, et mõlemad, nii skandaali avalikkuse ette toonud Silver Meikar kui ka justiitsminister Kristen Michal, räägivad tõtt, ja kui üks poliitikuist valetab, siis mida meie – valijad, avalikkus, lihtsad eesti inimesed – sellest arvame.

Kas lubame poliitikul endale valetada ja valime teda uuesti, või eeldame, et valetanud poliitik mitte ainult ei taandu poliitikast mõneks ajaks, vaid lahkub sealt ega kandideeri tulevikus enam ametisse, kus tal on mõjuvõimu. „Kas Eestis on arvamus, et see, kes valetab, ei saa olla poliitik?”

Küsimus on ka, kas Meikari ja Michali väited on teineteist välistavad ehk kas kumbki neist valetab. „Täna mina küll ei oska öelda, kas üks meestest valetab või mitte,” tunnistas Past, kelle sõnul on oma inimestele valetamine aga kõige suurem sigadus ning kerkib küsimus, kas Eesti inimesed on seda väärt, et neile valetatakse. Mõlemad mehed on aga Pasti hinnangul valmis oma sõnade eest seisma.

„Ma näen seda kui õpikujuhtumit, kuidas meie Eesti riigina saame täiskasvanumaks. Nii valija, avalikkuse kui ka poliitikute poole pealt,” sõnas Past, et tekkinud olukord on ennekõike meie demokraatlikuks riigiks kasvamise proovikivi. Past hinnangul ongi ehk aeg jõudnud niikaugele, et valija ei jäta poliitikule muljet, et ta tolereerib valetamist. Nii saab tekkida vastastikune austus valija ja poliitiku vahel.

Past sõnas, et valetamisest palju arukam on tunnistada, et riik ei ole veel valmis ega kõik valdkonnad seadusega reguleeritud, aga iga päev tehakse tööd selle nimel, et riik saaks rohkem inimesekõlbulikuks. Ootuspärasemad oleks seega vastused, nagu jah, läks täitsa vussi, ning aga see ongi tavapärane praktika, mida seadused ei reguleeri, kuid seadused tuleks selle koha pealt korda teha.

„Kui praegu hakkab üks pool teisele ära tegema, siis kannatab ennekõike meie riik ehk inimesed, kes seda tuulepealset maad oma koduks peavad. Minu jaoks on praegu oluline küsimus, kas poliitikud peavad valijaid tobujussideks, kes tõest niikuinii aru ei saa ja kellele jäädaksegi kurejutte rääkima või suudab poliitik oma riiki ja rahvast nii palju austada, et tõde rääkida.”