Komisjon ei tuvastanud Kabritsa osalemist elamisloaäris
Välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon andis täna riigikogule üle oma lõppraporti, millest selgub, et IRLi fraktsiooni liige Siim Kabrits ei tegelenud elamislubade äriga ning polnud selliste teenuste osutamisest teadlik.
Komisjoni esimees Kalle Laanet ütles aruannet üle andes, et komisjon pidas 13. veebruarist 13. maini kokku 16 istungit ning kuulas ära 21 inimest. Komisjoni avalduste alusel algatati 8. märtsil ja 10. mail kaks kriminaalasja, mille menetlused käivad.
„Lõppjäreldusena võib öelda, et elamislubade väärkasutuseni viis mitme asjaolu koosmõju, sealhulgas nii ebapiisav regulatsioon, puudused järelevalves kui ka ametkondade mitte õigeaegne ja ebapiisav reageerimine ilmnenud väärkasutustele,“ tõdes Laanet. „Komisjon ei tuvastanud, et Siim Kabrits oleks tegelenud elamislubadega seotud teenuste osutamisega, samuti, et ta oli nende teenuste osutamisest teadlik.“
Laanet tutvustas komisjoni ettepanekuid olukorra parandamiseks. „Esiteks, ametkondade vahelise koostöö parandamine, et leida eri asutuste tegevuse kokkupuutepunktides tekkinud probleemidele kiire ja sobiv lahendus,“ sõnas ta. „Ametnikke peab julgustama probleemidest varakult rääkima, kartmata hukkamõistu ja süüdistusi.“
Kolmandaks tuleb Laaneti sõnul huvigruppe enam kaasata neid puudutavate otsuste tegemisse. Samuti peaks õigusloomeprotsess olema läbinähtav ja arusaadav ning kaaluda tasub lobitegevuse reguleerimist.
Rändealaste õigusaktide koostamisel tuleb arvesse võtta erinevate valdkondade, seal hulgas hariduse, majanduse, sisejulgeoleku vajadusi, ütles Laanet. Kaaluda tuleb ministeeriumide ülese rändestrateegia koostamist, rändetemaatikat peab arutama ka riigikogus.
"Ja kuuendaks, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni volitusi tuleb laiendada, et komisjonil oleks võimalik tõhusamalt tegutseda riigikogu liikmete tegevuses huvide konfliktide väljaselgitamisel," lõpetas Laanet.
