Ignar Fjuk: usaldamatus võimu ja rahva vahel on süvenev
Aktiivsest poliitikast kümme aastat tagasi taandunud Reformierakonna liige Ignar Fjuk leiab seoses peaministri öelduga võimaliku pealtkuulamise kohta, et usaldamatus võimu ja rahva vahel on aasta-aastalt süvenev.
„Üldiselt ma olen rahva seas liikudes täheldanud, et iga aastaga on süvenenud arvamus, et inimesi kuulatakse pealt,“ rääkis Fjuk Delfile. „Usaldamatus võimu ja rahva vahel on süvenev.“
Usaldamatusest saaks Fjuki sõnul üle ausate valimistega, aga seda ta paraku võimalikuks ei pea.
„Erakonnad on ehitanud süsteemi, kus uute poliitiliste jõudude tulek on praktiliselt võimatu,“ rääkis ta. "Ausateks valimisteks ei piisa üksnes õigusest valida, vaid ka võrdseid võimalusi olla valitud. Paraku on parlamendi erakonnad maksumaksja raha ja amoraalsete seaduste toel end Toompeale barrikateerinud ja uutele tulijatele (erakondadele) teinud tuleku praktiliselt võimatuks."
"Ja nagu sellest oleks veel vähe, kõiki, kes julgevad mõtiskleda uuest erakonnast ning alternatiivsest, inimsõbralikumast ja ausamast poliitikast, külvatakse üle vaenu ja mõnitustega," leidis ta.
"Kui analüüsida lääne maailma demokraatiate kogemusi, võib ju tõesti teinekord olla, et uus poliitiline jõud tugineb liigselt populistlikele lubadustele ja protestihäältele. Kuid lisaks sellele on nende lubadustes alati veel üks väga oluline osa - see, mis osutab olemasolevate jõudude korruptiivsusele. See ongi see, mis puhastab nii ühiskonda kui erakondi endid," selgitas Fjuk.
Peaministri väide on hirmutav
Peaminister Andrus Ansip avaldas eile kahetsust, et Eestis on kujunenud olukord, et ettevõtete juhid ja erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. „Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud," ütles Ansip.
„Peaministri väide on hirmutav,“ sõnas Fjuk. „Kui ta eeldab, et see nii on, siis oleme jõudnud ühte riiki, kuhu me ei oleks pidanud jõudma. Elame riigis, kus eraelu pole puutumatu. Elame hirmuühiskonnas.“
Fjuk ise ei ole oma sõnul pealtkuulamise peale mõelnud, sest on proovinud olla seaduskuulekas ning isiklikult hirmu pealkuulamise ees ei tunne. „Sest - kui oled elanud ka ühes teises ühskonnas, siis ühel hetkel tekib hirmu suhtes vaktsineeritus,“ sõnas ta.
Pealtkuulamishirm on Fjuki sõnul aga inimestel täiesti olemas. Fjuk rääkis, et kui vaadata kapo aastaraamatut, siis on seal ka eurovastaseid liigitatud pahadeks. Järelikult see pahade määratlus ei piirdu kuritegevusega ning jälitustegevus ja pealtkuulamine võivad puudutada ka neid, kel on oma arvamus, kes mõtlevad teisiti, kes ei kiida valitsust.
Arhitektina tegutsev Fjuk meenutas üht aastatagust seika kohtumiselt ühe firma juhiga, kes viis enne jutuajamist nii enda kui tema telefoni sekretäri juurde hoiule. „Ma isegi ei saanud aru, mida ta kartis,“ ütles Fjuk.
