Eesti Koostöö Kogu hakkab juhtima president Ilvese senine nõunik Olari Koppel
„Koostöö Kogu missioon on olnud hoida pikaajalist vaadet Eesti strateegilistele arengutele. Eelkõige puudutab see meie inimvara ja haridust. Läbi Eesti Inimarengu Aruannete ning kümnete organisatsioonide poolt tehtud ettepanekute on Koostöö Kogu päevapoliitikasse minemata tõstatanud Eesti jaoks põhimõttelist tähendust omavaid teemasid,“ ütles Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees Marika Valk Eesti Koostöö Koja teatel.
„Tunnustades sihtasutuse väikese meeskonna varasemat tööd, ootab meid ees veel mitmeid olulisi teematõstatusi Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele aruteluks ja otsustamiseks,“ lisas Valk.
„Sageli kurdetakse meil vähese eesmärgipõhise koostöö ja visiooni puudumise üle. Koostöö Kogu kogemus on näidanud, et valimistsükli ülene vaade meie riigi ja ühiskonna arengule on võimalik, kui selle eelduseks on faktidele tuginev teadmistepõhine analüüs. Seda peaks jätkama ja uuele tasemele viima nii Eesti kui Läänemere piirkonna vastavate organisatsioonide koostöös,“ lisas Koostöö Kogu nõukogu liige, Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare.
„Kas me ei ole tihti kinni üleminekuaja inertsis, mis muudab otsustajad ja ühiskonna kurdiks teemadele, mis meile juba täna otsa vaatavad? Inimvara ja elukvaliteet olid meile veel hiljuti poliitika kujundamises tundmatud mõisted. Loomulikult on majanduse areng tähtis, kuid see ei saa olla eesmärk omaette, vaid vahend meie inimeste elukeskkonna ja enesetunde – elukvaliteedi jaoks. Just seda ühiskonna mõtteviisi muutumist on Koostöö Kogu arendanud, et Eesti oleks turvaline, hooliv ja mõnus koht elamiseks nii meile kui järeltulevatele põlvedele,“ ütles Mühls.
Eesti Koostöö Kogu (EKK) (www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Möödunud aasta aprillis võeti vastu uus programmdokument – Harta 2011, mis missioonina tõstatas Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi teema.
Harta 2011 sisaldab nelja põhivaldkonda – inimvara väärtustamine, haridus, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse uuendamine. Nendes valdkondades sõnastavad Harta osalised konkreetsed ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele.
Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 70 organisatsiooni. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. EKK eestvedamisel on valminud Eesti Haridusstrateegia 2020 kavand, mille alusel kujundatakse koostöös asjaomaste ministeeriumitega vastav riiklik strateegia.
