Ignar Fjuk: rahastamise lõksust pääsemiseks pole üht võluvitsa
Fjuki sõnul ütlevad poliitikud, et tänu riigieelarvelisele toele pole nad enam motiveeritud petma ja skeemitama. Seetõttu – andku maksumaksja neile aga raha juurde, mida ilmestab näitena ka DASA-de ja MSA-de avantüür. Samas ütlevad poliitikud, et petmisest ja sahkerdamisest pole jagu saadud ka mujal maailmas. Õigustades sellega sohki ja vastutamatust ning muutes erakondadele riigieelarvest raha eraldamise sisuliselt mõttetuks.
Valimiskampaania piirangud
„Sellest lõksust väljasaamiseks on väga hea moodus, mida paljud riigidki üha enam kasutavad – valimiskampaania kuludele tuleb seada ülempiir,“ on Fjuk kindel.
„Võimalusi selleks on erinevaid. Esiteks, seada piirangud reklaami viisidele ja vahenditele. Näiteks määrata, kui suur võib valimimisplakat maksimaalselt olla. Teiseks seada piirangud, palju võib valimiskampaania üldse maksta,“ selgitas Fjuk.
Fjuki sõnul tingib erakondade rahavajaduse just valimiskampaaniale tehtavad kulutused. „Kui lage ei ole, jätkub võidurelvastumine ja meeletu kulutamine,“ sõnas ta.
Valimistel valiku tegemise eelduseks peavad olema põhimõtted ja ideed, mitte ohjeldamatule kulutamisele üles ehitatud toretsevad kampaaniad, lausus Fjuk.
Veel lubamatum on, et parlamendierakondade valimiskampaania maksab kinni maksumaksja. „Selline ühtedele erakondadele konkurentsieelise andmine on otseses vastuolus meie põhiseaduses kirjapanduga. See on kõlvatu ja amoraalne. Kahetsusväärne, et õiguskantsler ei ole suvatsenud sellesse sekkuda.“
Maksumaksja raha eest võiks erakond Fjuki sõnul katta bürookulud. Samuti kasutada seda raha seminaride, konverentside ja mõttekodade korraldamiseks ja trükiste väljaandmiseks. Kasvõi maailmavaate ja demokraatia edendamiseks. Igal juhul mitte valimiskampaaniaks, lausus Fjuk.
„Tegemist on ebaausa konkurentsiga, millega tõrjutakse poliitikaväljalt alternatiivne poliitiline mõte ja uued tulijad. Mille poolest erineb selline riigi poolne neljast parteist moodustunud Toompea-kartelli valimiskampaaniate rahastamine sellest, kuidas toimub riiklike meediavahendite kasutamine üksnes Putini-Medvedjevi Ühtse Venemaa propageerimiseks? Mõlemad on ühtviisi ebaausad ja ebademokraatlikud.“
Poliitiline konkurents on parim järelvalvaja
Ainus ja tõepoolest sõltumatu kontrollija on avalikkus. Ja seda kahel erineval viisil. Esmalt läbi meedia ja uuriva ajakirjanduse. Kuigi parim kontrollija on siiski konkureerivad ehk alternatiivsed erakonnad. Just nemad osutavad kõige järjekindlamalt parlamendierakondi purevale korruptiivsusele ja ühiskonna õukonnastumisele. „Õhu puhastajaks poliitilisel turul on ja jääb konkurents,“ sõnas ta. „Kui see puudub, imbub sahkerdamine ja ebaaus rahastamine üha sügavamale, kuni lämmatab lõpuks ka kõige elujõulisema poliitilise taime.“
Ja muidugi peab erakondade rahastamise kontroll olema sõltumatu. „Ses mõttes on tegelik kontroll seni puudunud,“ rääkis ta. „Kontrollikomisjoni ei tohi kaasata ühetegi inimest, kes on seotud erakondade igapäevase tegevusega, valitud nende juhtorganitesse, nimetatud ametisse või kelle pädevuses on otsustada erakondade rahastamisega seonduvat.“
Kõik algab erakonna sisedemokraatiast
„Kui tahame, et erakondades eksisteeriks rahakasutamise üle ka sisemine kontroll, saab seda tagada ainult täieline erakonnasisene demokraatia,“ kõneles Fjuk. „Mis tahes kavaldamistest ja manipulatsioonidest organisatsiooni juhtorganite valimisel on vaid üks samm ulatuslike finantsdistsipliini rikkumisteni ja kelmusteni.“
Erakonna juhtorganite valimisega seotud reeglistik peab olema määratud seadusega. Vastasel korral muudab erakonna tagatoaga seotud kamp seda varem või hiljem oma kasuks. Valimisprotseduuride korrektsus ja läbipaistvus peab Fjuki sõnul tagama selle, et ka vähemused oleks esindatud ja kaasatud. Et käputäis inimesi ei saaks muuta parteid isiklike huvide tööriistaks. Just nii on see aga paraku meie erakondades – ühes rohkem, teises vähem, möönis Fjuk.
Lõpetuseks rõhutas Fjuk, et mingil juhul ei tohi aga taaskehtestada juriidiliste isikute annetusi.
„Läbi keeruliste, sealhulgas ka väliskapitaliga seotud, mitmeastmelistel omandisuhetel põhinevate firmade, kus osa lülidest võivad vastavalt seadusele olla registreeritud ka nö maksuvabades piirkondades, legaliseeriksime sisuliselt ida-raha,“ ütles Fjuk.
