"Ühe kampaania me suudame selle rahaga läbi viia," rääkis Delfile Heido Vitsur, kes on üks kolmest Aino Järvesoo sihtmäärangu täitjatest. Teised kaks meest on Paavo Pettai ja Erik Terk.

Vitsuri sõnul on siiski veel liiga vara rääkida, mis täpselt selle raha eest on kavas teha, sest kõigepealt peab notar lõpuni viima oma töö.

"Tehnilistel põhjustel ei jõudnud sihtmäärang varem volitatud inimesteni, alles aprilli lõpus võttis notar inimestega uuesti ühendust ja tulemas on ümmarguselt 22 000 eurot," ütles Vitsur.

Oma testamendis on Järvesoo määranud Vitsuri, Pettai ja Terki üle võtma raha ja korraldama selle eest Eesti rahavastiku taastekampaania.

"Sellist sõnumit on väga keeruline edastada," tõdes Vitsur Aino Järvesoo eelmiste kampaania kogemustele toetudes. "Kuidas seda täpselt teha, ei oska veel öelda, hakkame seda alles arutama. Peale rahvaloenduse tulemuste avaldamist on selleks parem pinnas kui Aino Järvesoo eluajal."

Vitsur avaldas lootust, et selle aasta jooksul kampaania toimub. Kas üks suurem või mitu väiksemat on veel vara öelda. "Tahame, et sellele mingi tähelepanu tuleks ja raha lihtsalt raisku ei läheks," kõneles ta.

Vitsur meenutas Järvesoo enda sõnu, et osa Järvesoo annetatud rahast on ka raisku läinud.

1996. aastal USA-st Floridast tagasi Eestisse elama asunud vanaproua võttis oma rahva tervise ja kestmajäämise südameasjaks. Oma abikaasa mälestuseks loonud Elmar Järvesoo fondi kaudu annetas ta Eesti elu edendamiseks suuri summasid.

Näiteks lasi ta aastatel 1991–1996 ehitada Harku järve äärde kiriku, annetas miljon krooni Tartu Ülikooli kunstide osakonnale ruumide remontimiseks, ostis Eesti Naisüliõpilaste Seltsile ruumid Riia tänaval ja ÜS Liivikale maja Tartus Baeri tänaval, annetas neli miljonit krooni Tartu Ülikooli sihtasutusele kunstliku viljastamise ja tervisekaitse alasteks töödeks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena