1989. aastal taasalustanud koolis õpib 173 õpilast, neist kolmandik Eesti päritolu. Suurem osa õppetööst toimub läti keeles, kuid seal õpetatakse süvendatult ka eesti keelt, kultuuri ja kodulugu, teatas presidendi kantselei avalike suhete osakond.

Oma lähedaste naabrite keele tundmine aitab meil üksteist paremini mõista ja muudab meie maailma rikkamaks, tõdes Eesti riigipea, avaldades lootust, et juba lähiajal saab alguse eesti-läti kaasaegse sõnaraamatu koostamine.

“Laiem silmaring ja keelteoskus on alati vajalik. Loodan, et teil jätkub indu eesti keelt õppida ning ehk tulla isegi Eestisse kõrgharidust omandama, õppima näiteks reaalaineid või infotehnoloogiat,” ütles president Ilves õpilastega kohtudes.

“Nii saate te kahe maa lõimumisele kaasa aidata ja olla ise edukamad. Tuua Eestist koju kaasa seda, mis meil parem ning tuua Eestisse seda, mis Lätis parem. Teie olete põlvkond, kes peagi kujundab kahe maa suhteid,” sõnas Eesti riigipea.

Hommikul avas president Ilves Riias Eesti-Läti äriseminari, täna kohtub ta ka Läti parlamendi spiikri Solvita Āboltiņaga, peaminister Valdis Dombrovskisega ja Riia linnapea Nils Ušakovsiga, samuti annab ta vastuvõtu Tallinki reisilaeval “Silja Festival”, mis sõidab Riia-Stockholmi liinil.

Eile, pärast saabumist kohtus president Ilves Läti riigipea Andris Bērziņšiga ning pani pärja Riias Vabadussambale ja Läti esimese riigipea Janis Čakste hauale. Demokraatliku Läti vabariigi üks loojaid Čakste, keda võib võrrelda Eesti Jaan Tõnissoniga, pidas 1920-ndate aastate esimesel poolel väga oluliseks Eesti-Läti suhete igakülgset tihendamist, rõhutades meie erilist naabrussidet. Tema hauatähisele Riia Metsakalmistul viidi Nõukogude okupatsiooni ajal vastupanu tähisena küünlaid ja lilli.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena