Elamislubade andmise korda muutev eelnõu läheb lõpphääletusele
Seadusemuudatuse eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides, kirjutab BNS.
Eelnõuga sõnastatakse uuesti tähtajalise elamisloa töötamiseks, tähtajalise elamisloa ettevõtluseks ja tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral andmise alused ja eesmärgid.
Edaspidi saab välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral. Selle aluse eesmärk on luua võimalus asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Sellel alusel võib elamisloa anda kuni kaheks aastaks korraga ja pikendada kahe aasta võrra korraga. Välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, on keelatud Eestis töötada ja talle ei anta Eestis töötamiseks tööluba.
Eelnõu muudab ka tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- ja järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Kehtiva seadusega ei ole juriidilisele isikule kehtestatud nõudeid, mis võimaldaks hinnata, kas tegemist on reaalselt tegutseva ühinguga või mitte.
Uues seaduses saab nimetatud tingimustel elamisloa siis, kui juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa taotluse esitamist, juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis ning juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine ettevõtte juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks aitab oluliselt kaasa elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.
Samuti muudetakse tähtajaline elamisloa andmist ettevõtluseks. Muuhulgas peab välismaalane esitama äriplaani kirjelduse, mille põhjal on võimalik hinnata, et elamisloa andmine vastab eesmärgile, ning tõendama, et tema suhtes ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema nimetamist juhtorgani liikmeks, prokuristiks või olulise osaluse omandamist või keelaks olla tegelik kasusaaja.
Välismaalasele, kellel on osalus äriühingus, on ettevõtluseks saadud elamisloa pikendamise tingimuste täitmiseks kolm alternatiivi: tal on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, või äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või juriidilise isiku juures töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.
