Venemaa suursaadik: meil ei õnnestu ületada mõnede eestlaste pahatahtlikku ja kahtlustavat suhtumist

Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov vastas teisipäeval tähistatava Venemaa päeva puhul venekeelse Delfi küsimustele.

Delfi küsis Merzljakovilt, kas seoses uue presidendi ametisseasumisega on Venemaa välispoliitikas oodata mingeid muutusi ja kui need toimuvad, siis millises suunas.

„Kõigepealt tahan märkida, et tänapäeva Venemaa on ülemaailmsele kogukonnale usaldatav, ettearvatav ja stabiilne partner. Meie välispoliitiline doktriin põhineb muutumatult sellistel baaspõhimõtetel nagu pragmatism, mitmesuunalisus, avatus ja rahvuslike huvide mittekonfrontatsiooniline, kuid tugev kaitsmine. Selles mõttes ei muuda Vladimir Putini Kremlisse naasmine kuigivõrd meie põhilisi ülesandeid, mis on suunatud heanaaberlike, võrdõiguslike ning vastastikule austusele ja huvide arvestamisele rajatud suhete ülesehitamisele kõigi riikidega, sealhulgas ka Eestiga,“ vastas Merzljakov.

Sellest annavad suursaadiku sõnul tunnistust Putini poolt ametisseastumise päeval 7. mail allkirjastatud Vene Föderatsiooni välispoliitilise kursi realiseerimise meetmed. Ukaasis määratletud prioriteedid ja rõhuasetused esitatakse tõenäoliselt täielikumalt ja konkreetsemalt presidendi esinemisel Vene Föderatsiooni suursaadikute eelseisval kohtumisel, mis toimub kord kahe aasta jooksul.

Küsimusele, mis on tal õnnestunud suursaadikuna ära teha ja mis on veel tegemata, vastas Merzljakov, et tuleb kahjuks nentida, et vaatamata kõigile jõupingutustele ei ole õnnestunud endiselt ärgitada Eesti kolleege üle minema mõnede Venemaale põhimõtteliste ja prioriteetsete küsimuste sisulisele arutamisele.

Esimeses järjekorras puudutab see Merzljakovi sõnul piirilepingute probleemi. Vaatamata kohaliku poliitilise eliidi välja öeldud seisukohale, et olukord on ebanormaalne, mis on seotud piiri juriidilise määratluse puudumisega, läheb aeg, aga mingeid läbirääkimisi ei toimu. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni algatus taastada kontaktid Vene kolleegidega, sealhulgas piiriküsimuse arutamiseks, on suursaadiku hinnangul väga tähtis ja kasulik, aga kogu austuse juures parlamentidevahelise diplomaatia vastu ei pääse siin kahe riigi välisministeeriumide vahelisest koostööst. Väljas on juba juuni ja kui läbirääkimisprotsessi kohe ei alustata, on oht kaotada veel üks aasta, ütles Merzljakov.

„Nii kurb kui see ka ei ole, ei õnnestu ületada Eesti establishmend'i ja ühiskonna ühe osa pahasoovlikku ja kahtlustavat suhtumist Venemaasse. Muide, mis siin imestada, kui Eesti kirjastustegevuse kõige loetumas tootes – kapo aastaraamatus – peetakse meie poliitikat, täpsemalt välismaal elavaid kaasmaalasi puudutavat, ohuks põhiseaduslikule korrale.

Jah, me peame väljakannatamatuks olukorda Eesti venekeelse elanikkonna märkimisväärse osa õiguste tagamisel, eriti seoses Euroopa ühiskonna jaoks häbiväärsete niinimetatud „mittekodanike“ probleemide lahendamatusega. Kõige hullem on see, et vaatamata rahvusvaheliste ja inimõigusteorganisatsioonide rohkearvulistele soovitustele on riigis säilinud tingimused „mittekodanike“ fenomeni iseeneslikuks taastootmiseks: ilmale on juba tulnud mittekodanikud - „hallipassimeeste“ lapsed, kes on sündinud sõltumatus Eestis.

Lisaks sellele ei saa meid mitte muretsema panna viimase kahe aasta jooksul tugevnenud surve vene keelele, esmajärjekorras venekeelsete koolide gümnaasiumiastme üleminek peamiselt eesti keelele, mitmetel juhtudel sunniviisiliselt. Selle juures ignoreeritakse riigi suurima rahvusvähemuse arvamust, kes kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kehtivate seaduste järgset õigust õpetada oma lapsi emakeeles ja ei keeldu eesti keele intensiivsest õppimisest,“ ütles Merzljakov.

Oma peamiseks saavutuseks Vene-Eesti kahepoolsetes suhetes peab Merzljakov uue pensionikindlistuse lepingu allakirjutamist ja hiljutist koostöökokkulepet kultuuriministeeriumide vahel. Suursaadiku sõnul tuleb aga mõista, et need ei too kahepoolses koostöös kaasa põhimõtteliselt uusi momente, sest asendasid varem kehtinud valitsuste- ja ametkondadevahelisi dokumente, mille kehtivusaeg lõppes.

Sellega seoses tahaks Merzljakov näha Eesti kolleegide valmisolekut arendada kahepoolsetes suhetes mitte ainult praktilisi aspekte, see tähendab kaubandust, turismi, kultuurisidemeid, vaid ka tähtsaid poliitilisi küsimusi. Jutt sellest, et Eesti poliitikas Venemaa suhtes on kõik hästi ja õigesti, sest eksport kasvab ja turiste tuleb igal aastal rohkem, on liiga suur lihtsustamine, leiab suursaadik.

Sellepärast ei soovi Merzljakov pöörata ülemäärast tähelepanu kaubandus- ja majandussfäärile või turismile, sest arvab, et erilist tuge riigi poolt pole seal vaja. Äriringkonnad on ise huvitatud kahepoolsete sidemete laiendamisest ning iga-aastane turismireis Tallinna on paljudes Vene perekondades vana hea traditsioon, mida antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale.

„Lõpetuseks tahaksin öelda, et oma töös Venemaa saatkonnas Eestis lähtun ma sellest, et erimeelsuste lahendamine meie riikide vahel ei peaks olema ülesaamatu takistus heanaaberlike suhete arengule,“ ütles Merzljakov.