Rae vallavanem astub kohtumenetluse ajaks tagasi
Reformierakondlasest Rae vallavanem Veigo Gutmann esitas tagasiastumispalve Rae valla vallavanema ametikohalt alates 19. juunist.
Tagasiastumise peamiseks põhjuseks on vallavanema isiku ümber toimuv skandaal, mille on põhjustanud 2007. aastal aset leidnud äritehingud tema isikliku ja samuti tema omandis oleva ettevõtte varaga ning mille osas on vallavanemale esitatud süüdistus väidetavalt seaduste vastu eksimises ja mis on tänaseks jõudnud ka kohtumenetluse etappi, teatas Rae vallavalitsus BNSi teatel.
„Kuivõrd minu kui vallavanema kahtlustamine ning süüdistamine seaduste ja heade tavade vastu eksimises loob ebameeldiva meediakära ja negatiivse varjundi Rae vallavalitsuse tegevusele laiemalt, pean õigeks ja vältimatuks loobuda Rae vallavalitsuse juhtimisest,“ lausus Gutmann.
„Olen tänulik, et mulle on antud võimalus töötada Rae vallavanemana ja juhtida meie valla jaoks olulisi eluvaldkondi. Tean, et selle kahe ja poole tegusa aasta jooksul olen teinud juhtimisalaseid otsuseid parima arusaama ja teadmiste järgi ning tegusa meeskonna toel,“ sõnas Gutmann.
Ta kinnitas, et kavatseb enda õiguste eest seista ja on veendunud, et kohus seab õigluse jalule ning teeb otsuse, tunnistades talle süüks pandavad tegevused seaduspäraseks.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas eelmisel nädalal reformierakondlasest Harjumaa Rae vallavanemale Veigo Gutmannile (43) ja samasse erakonda kuuluvale vallavolikogu keskkonnakomisjoni liikmele Meelis Kasemaale (36) süüdistuse toimingupiirangu teadlikus rikkumises suures ulatuses.
Süüdistuse järgi osalesid tollane Rae vallavolikogu esimees Gutmann ja abivallavanem Kasemaa 2007. aasta jaanuarist kuni detsembrini Tallinna-Tartu maantee ääres asuva maa-ala detailplaneeringu menetlemisel, varjates samal ajal oma varalisi huve seoses sealsete kinnistustega.
Süüdistuse andmeil soetasid Gutmann ja Kasemaa koos oma äripartneritega Lehmja külas kaks kokku 14,1 hektari suurust kinnistut, et teenida pärast detailplaneeringu kehtestamist nende edasimüügist kasu. Detailplaneeringu eesmärk oli kinnistute sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast valdavalt äri- ja tootmismaaks, osaliselt elamumaaks ning kinnistutele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste seadmine.
Eeluurimisel kogutud andmeil ostis Gutmanni, Kasemaa ja nende äripartneritega seotud firma 2007. aasta jaanuaris kinnistud kokku 7,5 miljonit krooni eest ning müüs need sama aasta maikuus edasi.
Gutmannil ja Kasemaal oli kinnistutes oluline osalus ja nad oleksid kinnistute müügi pealt teeninud suurt kasu, kuid kinnistute ostja ei suutnud lepingut täita ja tehing jäi lõpuni viimata.
Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peab ametiisik end huvide konflikti puhul otsuse tegemisest taandama, kuid Gutmann ja Kasemaa seda kõnealuse detailplaneeringu menetlemisel ei teinud.
Karistusseadustiku järgi on toimingupiirangu teadlik rikkumine kuritegu, kui see on toime pandud suures ulatuses ehk 2007. aastal kehtinud määra kohaselt üle 360 000 krooni ehk 23 000 euro ulatuvas summas.
Gutmannile ja Kasemaale on esitatud süüdistus toimingupiirangu rikkumise paragrahvi lõike kaks järgi, sest tehingu summa ületab 320 000 euro piiri ning tehingus on kasutatud äriühingut, mille juhtorgani liige tegutses süüdistatavate arvel ja huvides. Kohus võib sellises kuriteos süüdimõistmise korral määrata kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi Põhja prefektuuri korruptsioonikuritegude talitus ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
