Iseseisvuse hind: lahkuvad kujud ja inimesed
Möödunud sügisel pidi tüdruk kaduma, sest antud haljasala läks erakätesse ja linn viis kuju renoveerimisele, et parandada tema katkine kauss ja siluda muidki vigastusi. Enne seda oli kausiga tüdruk põgenenud oma eelmisest peatuspaigast, praeguse Tallinna Panga hoone krundilt. Kahjuks pole see ainus kuju, mis viimastel aastatel Tallinnas või Eestis rändama on asunud.
2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel küsitleti olenemata rahvusest ja kodakondsusest kõiki inimesi, kelle püsielukoht on Eestis. Hiljuti avalikustatud rahva- ja eluruumide loenduse tulemustest selgub, et viimase kümne aastaga oleme kaotanud oma rahvastikust ligi 76 000 inimest: negatiivse loomuliku iibe tõttu on rahvaarv pärast 2000. aastat kahanenud 32 000 inimese võrra, registreeritud väljarände tagajärjel 22 000 inimese võrra. Seda, kui suurt rahvastikukadu põhjustab registreerimata ränne, näitab edasine analüüs.
Võrdluseks olgu märgitud,et II Maailmasõja aegse Nõukogude okupatsiooni käigus küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberissse, s.t. toimus massiline inimeste ümberpaigutamine, mida õigustatult peetakse inimsusevastaseks kuriteoks. On muidugi selge, et viimase kümnendi jooksul lahkunud on seda teinud oma vabast tahtest ja eeltoodud võrdlus on enam kui küüniline, ometi on kogu taasiseseisvumise perioodil kestnud jätkuv rahvaarvu langus murettekitav ja sunnib küsima, mis on selle põhjused.
Eesti kaotustest okupatsioonide läbi aastatel 1940-1991 on ilmunud aastal 2005 mahukas uurimus: „Valge raamat“ Eesti Entsüklopeediakirjastuselt. Sarnaselt tuleks uurida praeguse väljarände põhjusi ja selle tagajärgi riigi eelarvele ja majandusele, rahva tervisele ja rahvastikusündmustele nagu abielud, lahutused, sünnid.
On väga kahju, kui iga püüe olukorda riigis parandada kuulutatakse riigireetmiseks ja puudub võimalus konstruktiivseks aruteluks. Võib-olla on paljudel juhtudel peale ebapiisava sotsiaal-, regionaal- ja integratsioonipoliitika Eestist lahkumise põhjuseks just nimelt ka see teerulliga ülesõitmise tunne, kus piirkondlikult ja riiklikult oluliste otsuste tegemisel ei arvestata rahva huvidega? Ometi tagab tänane internetiajastu kõik võimalused osalusdemokraatia elluviimiseks: kodanike soove saaks arvestada nii linnaruumi planeerimisel, koolide-lasteaedade sulgemisel kui muudeski Eesti elanike jaoks olulistes küsimustes.
Väga oluline oleks enam kaasata erialaeksperte eri valdkondade arengut planeerides ja oluliste otsuste langetamisel. Samuti saab igaüks meist endalt küsida, kas ta saaks midagi teha selleks, et tema kaasmaalastel oleks hea Eestis elada.
Kausiga tüdruk on leidnud endale uue koha Lembitu tänava pargis – ta seisab eksirännakutest räsituna sirelite varjus. Kas ta jääb oma kohale püsima?
