Toomas Alatalu: Kreeka peab muutma valimisseadust
Euroopa ja eurotsooni kergendusohe oli omal kohal, kui sai teatavaks parempoolse Uus Demokraatia võit Kreeka parlamendivalimistel. Koos teise Euroopa Liidu meelse PASOK (Panhellenic Socialist Movement ehk sotsialistid) erakonnaga said nad kokku 162 kohta 300-liikmelises parlamendis.
Radikaalne SYRIZA (Coalition of the Radical Left), kes oli ELi ettekirjutuste täitmise asemel valmis ühendusest lahkuma ja tegi ilma veel mais toimunud valimistel, sai „kõigest“ 71 kohta. Ometi kuulutas tema liider Alexis Tsipris, et kaotus oli napp ja et jätkub võitlus Euroopa Liidu pakutud paketi vastu, mis pandi kokku Saksamaa eestvedamisel.
Seda nüanssi arvestades tasub aga teada, et viimastel valimiseelsetel miitingutel seisis Tsiprise kõrval 90-aastane legend Manolis Glezos. Legendiks sai ta sellega, et tõmbas 30. mail 1941 Akropoliselt maha sakslaste natsilipu. Seda päeva peetakse okupantidele vastupanu osutamise signaaliks mitte ainult Kreekas, vaid kõigil natside okupeeritud aladel.
Arvestades, et pikalt PASOKi ridades olnud Glezos on veetnud oma elust 11,5 aastat vanglates, 4,5 aastat pagenduses ja ülejäänud aja poliitikas, polnud tema väljatulek üllatus. Ent seda enam oli sellel selge sõnum. Nagu ka esmaspäeva varahommikusel teatel, et Saksamaa kantsler Angela Merkel helistas Atlandi ookeani kohal lennukist UD liider Antonis Samarasele ja õnnitles teda võidu puhul. Poliitilises võitluses on alati koht nii sümbolitel kui ka sildistamistel...
Kes nutab, kes naerab
Kuigi Euroopa rõõmustas, polnud kreeklased ise valimistulemuste üle eriti õnnelikud, tõdes Ateenast „Aktuaalse Kaamera“ reporter. Kahjuks pole enamus ajakirjanikke nii ausad kui tema - ühed võimule vajaliku jutu rääkimise murest, teised teadmiste nappuse tõttu.
Tegelikult on tõele jälile jõudmine kerge. Uus Demokraatia kogus 30% häältest ja 129 kohta, Syriza 27% ja 71 kohta, PASOK 12% ja 33 kohta. Siinkohal on oluline lisada, et esimese erakonna poolt hääletas 1,83 miljonit kreeklast, teist toetas 1,66 ja kolmandat 750 000 valijat. Võrreldes protsente ja valijate poolthääli tekib muidugi küsimus, kust tuleb see ebademokraatlik kohtade jagunemine?
Asi on väga lihtne. Kreeka valimissüsteem premeerib võitjat tervelt 50 kohaga! Nii et õiged arvud oleksid 79 ja 71 ning vedanuks euroskeptilisel SYRIZA-l pisut rohkem (ja oleks Kreeka valimissüsteem ausam), oleks...
Tegelikult on Kreeka valimissüsteem teadlikult orienteeritud kahe partei kordamööda peremehetsemisele nagu klassikalistes kaheparteisüsteemi maades (näiteks USA). Iva on aga selles, et 2008. aastal puhkenud üldine rahandus- ja majanduskriis lõhkus selle süsteemi. Kui 2009. aasta valimistel kogus Uus Demokraatia 33,5%, PASOK 44% ja SYRIZA kõigest 4,6%, siis mais 2012 sai Uus Demokraatia 19% SYRIZA 17% ja PASOK 13% häältest. SYRIZA kiire tõus on aga märk rahva rahulolematusest seniste valitsejatega ja eeskätt sotside parteiga.
Koalitsiooni sundabielu
Pärast järjestikuseid valimisi võib öelda, et Kreekas on nüüd olemas selge alternatiiv senisele valitsemisele ja järgmiseks sammuks saab tõenäoliselt kogu parteimaastiku ümberkujunemine. ELi ladvik ootab ja nii ilmselt ka läheb, et Uus Demokraatia ja PASOK moodustavad koalitsiooni. See tähendab aga konservatiivide ja sotside sundabielu ja kuna Kreekas on poliitika dünastiline, siis ka teineteisega aastakümneid mitte läbisaanud perekondade ajutist liitu.
Esialgu tüli ei tule, sest täidetakse Brüsselist tulevaid soovitusi, ent siis peab hakkama domineerima kas parem- või vasakpoolne poliitika. Kes ei suuda end koalitsioonis realiseerida, kaotab valijate toetuse järgmistel valimistel. Alexis Tsiprise keeldumine ühisvalitsusest „vanadega“ tuleneb lootusest, et pettunute hääled tulevad talle ja et uued valimised toimuvad üsna varsti.
Kui veelkord valimistulemusi silmitseda, on selge, et moodustatava valitsuse taha võib saada umbes pooled valijaist. Peaaegu sama palju inimesi on aga esindamata ja arvestades Kreekas siiani toimunud streike ja meeleavaldusi, läheb tänavapoliitika ilmselt edasi.
ELi ladvik on mõistagi valmis Kreeka uut valitsust igati finantseerima. Aga kas see ikka tagab vajalike reformide läbiviimise või garanteerib heaolu ainult sellele seltskonnale, kes on Kreekat aastakümneid juhtinud?!
Brüsseli emissaridel tuleks täna esmajoones muretseda selle pärast, et valitsusse saaksid uued näod. Seejärel tuleks üritada sillutada teed SYRIZA kaasamiseks ümberkorraldustesse. Üheks sääraseks sammuks peaks kindlasti olema demokraatlikuma valimissüsteemi kehtestamine. Aeg on edasi läinud ja tänane inimene tahab näha, et tema antud hääl toetab õiglust. Eriti jätkuva kriisi päevil. Vastasel korral tuleb ta ka edaspidi tänavale oma õigust kehtestama.
