Rannar Vassiljev: Hispaaniale abi andmist võib kaaluda
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev leiab, et toetuse andmist Hispaaniale võib kaaluda, kui selle toel on võimalik vältida Hispaania riigi kohustuste katmiseks antavat abi.
„Viimase doominomõju oleks selline, mida tänased euroala abimehhanismid katta ei suudaks,“ ütles Vassiljev Delfile.
Vassiljevi sõnul võib eeldada, et euroala tulevik on endiselt ebastabiilne.
„Kuigi räägitud on Hispaania pankade toetamisest, ei saa välistada ka stsenaariumit, et abi vajab ka riik ise,“ tõdes rahanduskomisjoni aseesimees.
„See muudab omakorda aga keerulisemaks Itaalia olukorra, kes küll suudab veel ise turult laenu saada, kuid kelle tehnokraatlik valitsus kaotab toetust oma rahva seas,“ arutles Vassiljev.
Hispaania on teatanud soovist küsida kuni 100 miljardit eurot abi peamiselt pankade omakapitalinõuete täitmiseks. Veel puudub konsensus reaalselt vajaliku summa osas, mis jääb vahemikku 40-100 miljardit eurot.
Abi pakkujana nähakse kas ESMi või EFSFi, kuid üldiselt eelistavad riigid pigem esimest. ESMi puhul pole aga selge, kas jõustamise tempo on piisav, et rahuldada Hispaania vajadust, kommenteeris Vassiljev.
Laenuabi antakse Hispaania riigile, kes omakorda parandab saadud vahenditega pankade olukorda. See tähendab, et abisaajate hulka lisandub uus riik, mistõttu peab Eesti puhul otsuse langetama riigikogu suur saal.
Kuna täpset infot abitingimuste ning kohustuste kohta veel pole, siis ei ole Vassiljevi sõnul võimalik anda ka konkreetset hinnangut, kas Eesti oleks valmis abipaketiga ühinema.
