Terras: kutsuge arvamusliidrid, oma sõbrad ja tuttavad ühinema tagavaraväega

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kutsus reservohvitsere Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) 15. aastapäeva üritustel Pärnus üles suurendama vabatahtlike reservistide liikumise kandepinda.

„"Kutsuge arvamusliidrid, oma sõbrad ja tuttavad ühinema tagavaraväega, nii nagu tegid seda esimese kahe vabatahtlike rühma kursandid,"“ ütles brigaadikindral Riho Terras. "„EROKi juba 15 aastat kestnud sõbraliku surveta ja vabatahtlike ohvitseride omakasupüüdmatu patriotismita ei oleks Eesti riigikaitsel sellist edulugu.“"

Brigaadikindral Terrase sõnul korraldab kaitsevägi 2015. aastal ulatusliku õppekogunemise, mille õnnestumiseks on vaja sadu motiveeritud ja juhtimisvõimelisi ohvitsere. Viimased õppused näitasid, et reservohvitseride väljaõpet tuleb edasi arendada ja parandada.

Kaitseväe juhataja sõnul tõid vabatahtlikud reservohvitseride kursused ja EROKi loomine viisteist aastat tagasi murrangu Eesti ühiskonna mõttemaailma ning mõjutasid laiemalt kogu riigikaitset. Täna on paljud toonased reservohvitseride kursuse lõpetanud astunud kaitseväe tegevteenistusse või on ametnikena riigi teenistuses. Reservohvitserid on osalenud aktiivselt välisoperatsioonidel ja kümnetel õppekogunemistel. Enamik reservohvitsere on ühinenud Kaitseliiduga. Toonasel kaitseväe juhatajal kindralleitnant Johannes Kerdil õnnestus tuua haritlased sõjalise riigikaitse juurde ja õhutada nad vabatahtlikult riigikaitses osalema.

Brigaadikindral Terrase sõnul veendus ta EROKi tugevuses ja kogu ohvitseride kõrges moraalis ning pühendumises juhtides 1999. aastal Tallinnas ja Harjumaal pataljoni õppekogunemist Kindel Linn. Reservpataljoni ohvitseride tuumiku moodustasid EROKi liikmed. „"Täna julgen öelda, et EROKi ja vabatahtlike reservohvitserideta oleks see õppus tõenäoliselt ebaõnnestunud,“" lausus brigaadikindral Terras. "„Sel õppusel õppisin hindama reservohvitsere ja EROKi reaalses tegevuses“."

15 aastat tagasi, 22. juunil 1997, asutasid 28 vabatahtlikku reservohvitseri Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel Võrumaal Eesti Reservohvitseride Kogu. Järgimisel päeval marssis välivormis, aga tavavormi kuldsete auastmetunnustega õlakuid kandev rühm reservohvitsere Võrus Võidupüha paraadil. 15 aastat tagasi ei osanud personalitöötajad ette kujutada, et leitnanti, nooremleitnanti ja lipniku auastmesse ülendatud meestel ei ole tavavormi. Kaks esimest vabatahtlikku reservohvitseride rühma olid lõpetanud juuniks 1997 Eesti Kaitseväe jalaväe rühmaülema ühtlustus-ja täienduskursuse Kaitseväe Lahingukoolis Võrumaal.

Enne Võidupüha ohvitserideks ülendatud vabatahtlikud kursandid olid valdavalt Nõukogude armee kogemusega. Nad olid teeninud Nõukogude armees sundaega allohvitseride või ohvitseridena ning saanud ohvitseri väljaõppe Tartu Ülikooli, Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikool) või Eesti Põllumajanduse Akadeemia sõjanduse kateedrites.