Europoli andmetel on lapsed, keda sunnitakse selliseks kriminaalseks tegevuseks nagu organiseeritud kerjamine ja poevargused, kaup, mille ühikuhinnaks on 20 000 eurot.
Arenenud majandusega riikides on ohvrite hinnanguline arv ligi 1,5 miljonit sunnitöölist, mis moodustab seitse protsenti ohvritest terves maailmas.
Rahvusvahelised kuritegelikud organisatsioonid saavad inimkaubandusest tulu enam kui 25 miljardit eurot aastas.
Kuigi paljud ohvrid on pärit kolmandatest riikidest, näib sisekauplemine ehk Euroopa Liidu (EL) kodanikud, kellega kaubeldakse Euroopa Liidu sees, olevat tõusuteel.
Kolme neljandiku ELi liikmesriikides kindlaks tehtud ohvritega kaubeldi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Ülejäänud ohvrid tegid sunnitööd, kerjasid või tegid kodust sunnitööd.
Soolisest aspektist võib kättesaadavate esialgsete andmete põhjal öelda, et peamised inimkaubanduse ohvrid on naised ja tüdrukud: aastatel 2008−2010 oli naissoost ohvreid 79 protsenti, kellest 12 protsenti olid tüdrukud ja mehi 21 protsenti, kellest kolm protsenti oli poisse.
Ikka veel mõistetakse vangi liiga vähe kurjategijaid, samal ajal kui nende ohvrid püüavad toibuda ja ennast taas ühiskonda lülitada.
Hiljuti kogutud andmete vaatluse esialgsete tulemuste kohaselt on süüdimõistvate otsuste arv inimkaubanduse juhtude puhul vähenenud ligikaudu 1500-lt aastal 2008 ligikaudu 1250-le aastal 2010.
Eurooplased on nõus, et midagi tuleb ette võtta: kõige värskema uuringu kohaselt oli 93 protsenti kodanikest nõus, et ELi liikmesriigid peaksid inimkaubanduse ohjeldamiseks koostööd tegema.
