Eesti osaleb UNESCO maailmapärandi nimekirja täiendamisel

Täna alustab Peterburis tööd UNESCO maailmapärandi komitee,
kes otsustab uute paikade lisamise maailmapärandi nimekirja. Komiteesse kuulub ka Eesti.

Eesti delegatsiooni ühe juhi, kunstiakadeemia professori Mart Kalmu sõnul
muutuvad maailmapärandi kandidaatide seas üha populaarsemaks inimese ja looduse koostöös sündinud kultuurmaastikud nagu Bassari maa Senegalis, Rio de Janeiro Carioca maastikud või Kanada Grand Pré poldrid, mille rajasid prantsuse kolonistid kaitseks üle 11-meetrise tõusu ja mõõna vastu.

Prantsusmaa ja Belgia on esitanud kivisöe kaevandamise läbi kujunenud
kultuurmaastikud. Klassikalisteks taotlusteks võib pidada Iraani esitatud
Gonbad-e Qabuse hauatorni ja Saksamaa Bayreuthi ooperimaja. Arheoloogia
poolt esindavad Türgis paiknev neoliitiline Catalhöyüki asula ja Hiina
stepilinna Xanadu varemed. Meie lähialalt kandideerib Rootsi Hälsinglandi
uhkelt kaunistatud taludega, mis peegeldavad 19. sajandi maarahva jõukust.

Ekspertidelt on negatiivse eelhinnangu pälvinud Saksamaa Schwetzingeni
lossi taotlus, sest barokkpaleed on üleesindatud valdkond, ja Venemaa
kremlite sariettepanek, sest Astrahani, Uglitsi ja Pihkva esitamine ei
seostu juba nimekirja kuuluvate kremlitega.

Looduspärandi poolelt tõi Eesti delegatsiooni kaasjuht Urve Sinijärv esile Venemaa teise kandidaadi, Leena jõe kallaste sammaskaljud. Väga põnevad on ka Vaikses ookeanis asuvad Palau kaljusaared, kus lisaks erakordselt rikkalikule elustikule on säilinud puutumatutena 3000 aastat tagasi rajatud külade asemed, kaljujoonised ning kivist ketasrahade väljaraiumise kaevandused. Kuigi praegu inimasustuseta, on saared palau rahva jaoks jätkuvalt oluliseks identiteedikandjaks.

Lisaks väärivad mainimist ka Sahara kõrbes asuv 18 järvest koosnev põhjaveetoiteline järvistu Tsaadis ja Hiina fossiilide leiukoht, kus on esindatud varajase kambriumi elustiku jäänused 530 miljonit aastat tagasi.

Komitee töötab kuni 6. juulini kestval istungil läbi ka 140 aruannet nende maailmapärandi paikade kohta, mille seisundiga on probleeme.

Üha enam muresid seondub inimtegevuse ja hoolimatusega ning kasvava arendus- ja turismisurvega. Olgu näiteks toodud plaanid rajada transiitmaantee läbi Serengeti rahvuspargi, soov kärpida Selousi rahvuspargi piire uraanikaevanduse avamiseks või rajada kullakaevandus Venemaa Komi metsadesse.

29. juunil tutvustab Eesti suursaadik UNESCO juures Marten Kokk komitee
istungil osalevate riikide delegatsioonidele Peterburi Jaani kirikut kui
üht tähelepanuväärset osa Eesti kultuuripärandist välismaal.

Maailmapärandi konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelises koostöös
maailma kultuuri- ja looduspärandit ja tagada selle säilimine tulevastele
põlvedele. Hetkeseisuga on maailmapärandi nimekirjas kokku 936 paika 153
riigist.

Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja
alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare
säilinud rajatised. Eesti ühines konventsiooniga 1995. aastal ning valiti
21-liikmelise komitee koosseisu 2009. aasta lõpus. Eesti liikmesuse
periood lõpeb 2013. aastal.