Euroopas pole kümme aastat keegi lastehalvatusse haigestunud
See on üks olulisemaid saavutusi 1988. aastal alustatud poliomüeliidi likvideerimise initsiatiivist maailmas, vahendab terviseamet. Enne seda oli maailmas 125 poliomüeliidi-endeemilist maad ning iga aasta invaliidistus lastehalvatustõvesse nakatumise tagajärjel üle 350 000 lapse.
Sel ajal on maailma maad jõudnud selle raske nakkushaiguse kontrolli alla saamisega nii kaugele, et 14. juuni seisuga oli 2012. aastal nakatunud 73 inimest ning maailmas on alles jäänud vaid kolm poliomüeliidi-endeemilist maad, kus poliomüeliidiviirused veel ringlevad elanike seas – Afganistan, Pakistan ja Nigeeria.
Selliste maade olemasolu loob aga eelduse ohtlike polioviiruste sissetoomiseks igasse poliomüeliidi-vabasse riiki reisijate poolt. Nii juhtus see näiteks 2010. aastal Tadžikistanis, kus nakatus 478 last ja täiskasvanut, kellest suri 29.
Eestis oli viimane haigusjuht 1961. aastal
Ka Eesti oli kunagi poliomüeliidi-epideemiline maa. Epideemia kõrghetkel 1958. aastal nakatus meil 986 inimest lastehalvatustõppe. Eesti oli üks neist vähestest maadest maailmas, kus hakati elanike vaktsineerimiseks kasutama poliomüeliidi nõrgestatud elusvaktsiini.
Selle tõhusus oli sedavõrd efektiivne, et 1960. aastal nakatus meil ainult kuus inimest ning viimane haigusjuht esines 1961. aastal.
Enamik Euroopa riike jõudis selleni palju aastaid hiljem. Nagu on hoiatanud Maailma Terviseorganisatsioon – polioviirusi võivad reisijad igal ajal teistest riikidest sisse tuua – siis peame ka Eestis hoolitsema selle eest, et meie lapsed oleksid täielikult vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu.
Maailma Terviseorganisatsiooni kinnituse kohaselt omab riigi elanikkond üldist immuunsust poliomüeliidi vastu siis, kui vähemalt 95 protsenti lastest on täielikult vaktsineeritud.
Eestis oli 2011. aastal kahe-aastaste laste hõlmatus poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega 94,9 protsenti ning kõige madalama vaktsineerimise hõlmatusega olid Tallinn (93,4%), Harjumaa (93,2%) ja Pärnumaa (93,7%).
