Aaviksoo hinnangul jääb 2020. aastaks Eestisse kuni sada keskkooli
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo prognoosis, et koolivõrgu korrastamise tulemusel jääb 2020. aastaks Eestisse alles umbes 50 kuni 100 keskkooli ja gümnaasiumi.
„See ei ole eesmärk omaette,“ ütles minister, sest mingit riiklikku kava koolide sulgemise kohta pole. Küll on eesmärgiks võetud tugevad maagümnaasiumid igase maakonda.
Minister tõi näiteks, et Mulgimaal on täna neli gümnasiumi. „Minul on raske ette kujutada seal aastate pärast nelja gümnaasiumi, aga ühte ma oskan ette kujutada,“ ütles Aaviksoo. „Selleks on vaja riiklikku tuge ja kohalikel omavalitsustel konksolideeruda.“
Seadusega gümnaasiumide kinnipanekut ei tule. Otsused tuleb langetada koolipidajal. Ministri sõnul on nii kvaliteedi kui rahastamist puudutavad motivaatorid koolipidajale selged signaalid.
Tegelik elu näitab ministri sõnul aga seda, et kõige suuremad otsustajad on lapsevanemad, kes otsustavad palju kiiremini kui omavalitsused. „Kui me riigi poolt ei ütle väga selgelt, millised gümnaasiumid jäävad maakonda ka aastakümnete pärast, siis jooksevad koolid üksteise järel verest tühjaks,“ kirjeldas Aaviksoo.
Ta tõi näiteks, et Misso kooli sulgemisel ei läinud lapsed mitte Vastseliinasse ega Võrru, vaid Tartusse ja Tallinnasse.
Koostöö kutsekoolidega
Ministri sõnul ei ole kuhugi kadunud ka niisugune mõte, et keskkoolid ja kutseõppeasutused teeks rohkem koostööd.
Ka tahab minister näha palju rohkem kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide koostööd, mis võiks välja näha näiteks selline, et neli päeva nädalas õpivad noored üldhariduskoolis ja ühe päev nädalas kutsekoolis. „Miks ei võiks saada gümnaasiumis kutset?“ küsis Aaviksoo. „Ise oleksin küll õnnelik, kui oskaksin keevitada.“
Ministri sõnul on tarbetu rivaliteet ka see, kui kaks põhikooli on kolme kilomeetri raadiuses. Tema hinnangul oleks nii mõnigi algkool võinud edasi töötada, kuid on praegu kergekäeliselt likvideeritud ja nende vahenditega subsideeritud keskkooli. „Nii mõnigi kohalik omavalitsus oleks võinud loobuda keskkooli õppest ja hoida alles algkooli,“ sõnas ta.
Ministri sõnul ei saa keegi keelata ka eragümnaasiumide loomist. „Erinevatel põhjustel luuakse neid Virust Võruni,“ utreeris ta. „Me oleme omad eelistused gümnaasiumide osas välja käinud - jätkusuutlik gümnaasium on kool, kus suudetakse pakkuda täies mahus keskharidust – kolm valdkonda, valikute võimalus peab olema Võrus sama, mis Tallinnas.“
Kui eragümnaasiumid suudavad seda kvaliteeti hoida ja konkureerida Treffneri ja Gustav Adolfi Gümnaasiumiga, siis ei näe minister koolipidamises mingit takistust.
Ministri sõnul on Tallinnas täna 57 gümnaasiumiharidust pakkuvat kooli, kuid irooniliselt ütles ta, et paar tükki neist on kindlasti üle. Tallinna haridusametil on tema teada valmis mitu reformikava.
