Tallinn giidide kriitikast: tualettide ehitamine on keeruline ja taskuvargad kimbutavad turiste ka mujal
Giidide mured võttis oma arvamusloos kokku Natalja Saal ning lühidalt on need järgmised: hooaja kõrgpunktis külastab vanalinna päevas üle 10 000 inimese, mistõttu jääb puudu nii avalikke käimlaid kui ka prügikaste. Turistidele valmistavad probleeme ka puuduvad sildid-viidad ning agarad taskuvargad.
Mõnda aega tagasi võisime lugeda ajakirjaniku ja giidi sulest kirjutist, kuidas turistide arv kasvab pealinnas iga aastaga, ent samas tempos ei ehitata uusi tualette ega paigaldata prügikaste. Küllap võib igaüks, kes mõnelt reisilt naasnud, väita, et vaatamata sellele, et avalikku tualetti polnud täpselt seal, kus häda kõige suurem või suunaviita polnud seal, kus silm seda otsima hakkas - positiivne reisielamus moodustub enamate komponentide koosmõjul, kui vaid need paar nimetatut.
Tallinna väisab aastas kolm miljonit külalist, mida on üle seitsme korra rohkem kui linnas elanikke. Siinsed külalised näevad linna sageli märksa positiivsemates värvides kui me ise. Reeglina jäädakse Tallinna reisiga vägagi rahule, hinnates Tallinna külastust keskmiselt 8,6 palliga 10st. Eeskätt peavad väliskülastajad Tallinna rikka kultuurielu, heade restoranide ja rohkete vaatamisväärsustega külalislahkeks sihtkohaks. Enamus (98%) soovitab linna külastada ka oma sõpradel-tuttavatel.
Ka käesoleva aasta majutusstatistika näitab turistide arvu kasvu ning prognooside kohaselt kasvab ka Tallinna külastavate kruiisituristide arv. Näib, et ka linnaelanikud on rahul üha kasvava turistide arvuga ning uuringutele tuginedes on pooled pealinlastest seisukohal, et turiste võiks Tallinnas olla rohkemgi ning kolmandik arvab, et külastajaid on parasjagu.
Linn, mis ei saa valmis
Tallinna linna poolt viimasel 15 aastal tehtud investeeringud on aidanud viia Tallinna üheks kiiremini kasvaks Euroopa turismilinnaks ning samal ajal muutnud ka linna elukeskkonda paremaks. Meie peamine turismimagnet on Põhja-Euroopa kõige paremini autentsel kujul säilinud keskaegne vanalinn. Kirikute restaureerimine, valgustamine, tornide avamine, raekoja renoveerimine, haljasalade ja tänavasillutiste korrastamine, ürituste korraldamine on aidanud luua vanalinnas selle miljöö, mille järgi õhatakse ka teisel pool maakera.
Turistidel on aga põhjust minna ka unikaalsest vanalinnast kaugemale. Linna toel on läbi viidud mastaapsed arendustööd Kadrioru pargis, renoveeritud Lauluväljak ja Pirita promenaad ning laiendatud looma- ja botaanikaia kollektsioone, kui vaid nimetada üksikuid... Arhitektuurimälestiste tähistamine, viitade hooldamine, avalike tualettide ja turismibusside peatumiskohtade planeerimine kuuluvad linna iga-aastaste jooksvate tööde nimistusse.
Samas tuleb möönda, et alati saab kõike paremini. Ja kindlasti ongi paari aasta pärast mitmed asjad paremini kui täna.
Taskuvargad on suuremate turismilinnade probleemiks kõikjal maailmas. Kahjuks ei erine ka Eesti suurim linn ja turismimagnet teistest omasugustest maailmas. Huvitav fenomen on see, et just võõras linnas olles unustatakse ära omavastutus ja ettevaatlikkus oma asjade hoidmisel. Meenutamaks seda, ongi väljas hoiatusmärgid või soovitatakse heasoovlikult brošüürides oma asjadel silm peal hoida. Nii on ka Tallinna puhul. Lisaks aitab kõige turistiderohkemates piirkondades, nagu sadam ja vanalinn, turvalisust tagada munitsipaalpolitsei ja Põhja Politseiprefektuuri ühispatrullid.
Ajakirjanduses enim kirgi kütva tualettide teema juures ei tohi ära unustada, et UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvasse vanalinna on erakordselt keeruline tualette ehitada. Ühe tualeti paigaldamisega kaasnevad nimelt mitmed olulised tegurid, mida tuleb silmas pidada: maaomandi küsimus (era- või riigimaa), muinsus- ja keskkonnakaitselised aspektid ning tehnilised võimalused. Vanalinnas ei ole praktiliselt kohta, kus kõiki nõudeid on võimalik samaaegselt täita eeldusel, et koht jääb ka kehakergendamist vajavate linnakülaliste liikumistrajektoorile. Just seetõttu ongi tulemuseks avalike alaliste tualettide nappus vanalinnas.
Reisil on olulisemat, kui vaid kemmergud ja prügikastid
Kui varasemalt on linn alalisi isepuhastuvaid tualette paigaldatud 13, siis tänavu lisandub neid veelgi. Ajutisi tualette on turismi kõrghooajaks ehk 1. maist kuni 30. septembrini paigaldatud 17 asukohta (32 tualetti), kusjuures neist enamik paikneb vanalinnas.
Alati vajaka jäävaid prügikaste on aga paigaldatud kohtadesse, kus tuleb arvestada ka ligipääsu tagamisega nende tühjendamiseks ja et prügikastid ei segaks kõnniteedel lapsekäruga või ratastoolis liikuvaid inimesi.
Just eelmainitud probleemide lahendamiseks korraldab linn ka igal aastal turismiteemalise ümarlaua, kus osalevad nii linna kui ka riigi ametkondade, turismiettevõtete, politsei ja teiste asjaga seotute esindajad. See on koht, kus arutatakse probleeme ja kitsaskohti ning otsitakse neile lahendusi.
Siiski võiksid väliskülastajate positiivsed hinnangud meile sagedamini meelde tuletada, et ühtegi reisi ei tee meeldejäävaks ainuüksi arvukad tualetid ja prügikastid ning sagedased politseipatrullid, vaid eeskätt selle turismilinna kultuur ja inimesed! Igaüks meist saab anda oma panuse Tallinnast positiivse reisielamuse kujundamiseks, olles siis külalislahke linlase või teenindaja rollis. Me ise oleme need, kes muudavad külastuse meeldejäävaks.
