Heido Vitsur: raha tuleks betooni asemel teadusesse ja innovatsiooni panna

Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul selguvad Brüsselis Euroopa ülemkogul heaks kiidetud eelarvekavast võitjad ja kaotajad siis, kui selguvad detailid - üldjoontes on tema hinnangul valitud õige tee, sest ilma laenurahata ei pane Euroopa majandust kasvama.

"Brüsselis Euroopa Liidu ülemkogul otsustatud eelarvekava aastateks 2014-2020 on praegu veel liiga värske ja liiga üldine,“ rääkis Vitsur Delfile. „See kava lihtsalt vastab antud olukorra reaalsusele, Euroopa esimene probleem ei ole mitte muudatused rahade jaotamisel.“

„Küsimus on ikka selles, kuidas Euroopa suudab võlakriisi lahendada, sellest sõltub meie heaolu, mitte sellest, kuidas ühe või teise struktuurifondi all raha liigub,“ selgitas Vitsur. Proportsioonide ja nimetuste muutmine tema sõnul eriti palju elus ei muuda.

Vitsur peab oluliseks, kas Euroopal õnnestub võlakriis ületada ja majandus uuesti kasvama panna. „Rõhuasetused rohkem tööturuga ja efektiivsusega seotud meetmetele on ratsionaalsed,“ leidis ta. „Euroopa peab tõsiselt pingutama ja oma konkurentsivõimet tõstvad meetemed läbi vaatama.“

Raha betooni asemel teadusesse ja innovatsiooni

Majanduseksperdi sõnul tuleb kasu uuest eelarvest meile siis, kui suudame, oskame ja tahame neid meetmeid oma konkurentsivõime tõstmiseks rakendada.

„Meil ei ole kuskil ülearu palju raha,“ rääkis ta. „Betooni eest me oleme rohkem hoolitsenud ja pehmete väärtuste eest vähem.“ See ei tähenda tema sõnul, et näiteks teede-ehitus peaks katkema, aga kui teadus- ja haridusrahast läks seni suur osa betooni, siis nüüd peaks see olema piisavalt heas olukorras.

„Nüüd ei soosita enam nii palju ehitust, kui just tõelist sisu, teadust, haritust ja innovaatilisust,“ lisas Vitsur, kelle sõnul on valitud suund õige - rohkem tähelepanu on inimesele, sest ilma inimeseta ei tee midagi ära.

Võlad võivad aidata majandusel kasvada

Vitsur on veendunud, et kui toimub totaalne rihma pingutamine, siis ei toimu majanduskasvu.
„Kui saavutatakse kompromiss, et võlad natukene küll suurenevad, kuid majandus hakkab kasvama, siis on ka võlga tunduvalt kergem teenindada,“ selgitas ta. „Kui majandust millegagi kasvurajale ei juhita, siis võlg vaatamata selle, et teda maha kirjutatakse, kipub kasvama.“

Vitsuri sõnul on vajalik ratsionaalne käitumine. „Sinna kuhu vaja on, sinna tuleb raha juurde anda ja sinna kuhu vaja ei ole, sinna ei ole vaja kulutada,“ sõnastas ta. „Tasub mõelda, kuhu investeeritud raha kõige paremini tagasi tuleb, olgu ta siis laenuna investeeritud või maksudest kogutud.“

Vitsur meenutas, et krediit sündis maailma sellepärast, et selle abil sai teenida täiendavat raha, maksta võlg ära ja peale selle veel teenida. „Tulutoovateks investeeringuteks võib ikka laenata, aga seda tuleb hoolega kaaluda,“ ütles Vitsur. „Võlaorjus on tinglik mõiste, kui võlga võetakse arukalt, siis on ta hea. Kui raha lihtsalt raisatakse ära või pannakse betooni ja klaasi, mis ei too sisse, siis on see raisakmine.“

Vitsuri näitel ei ole mõtet ehitada sellist staadionit, kus mitte keegi kunagi võistlema ega treenima ei hakka, küll aga võiks ehitada raudteeharu, mille peale tuleb liiklus.

Pankuritel on kasumit vaja

Majanduseksperdi sõnul võidavad Brüsseli otsusest küll pankurid, kuid Euroopa pankadel ongi majanduse kasvuks kasumit vaja teenida. „Ega need riigivõlad nii suured ei olegi, kui finantssektori võlad,“ nentis ta.

Vitsur meenutas, et Iirimaa, Islandi ja Hispaania näitel olid probleemiks just kommertspangad ja riik sai oma võlakoorma ainult seetõttu, et ta pidi majandusliku kollapsi vältimiseks oma pankadele appi minema. Iirimaal kohe kriisi alguses ja Hispaanias peamiselt sel aastal.

„Paljudel pankadel on kasumit hästi napilt ning kapital ja reservid kokku kuivanud,“ kirjeldas ta. „Kui neil raha ei ole, siis nad ei saa krediteerida ei eraisikuid ega ettevõtlust. Kui raha läheb panga kapitali tugevndamise, teenib see majanduse taastumise huve.“