Kangutatav Rapla vallavanem: minust ei ole saanud marionetti. Seega on vaja mind iga hinna eest välja vahetada

Reformierakond hakkas kangutama samasse erakonda kuuluvat Rapla vallavanem Alar Mutlit, aga ei suutnud enam kui kuu aja jooksul talle asendajat leida.

Reformierakondlased ei suutnud Raplast asendajat kohapealt leida ja tahtsid vallavanemaks panna peaminister Andrus Ansipi nõunik Henri Arrast, kellel puudub aga kriitikute sõnul vähimgi seos Raplaga ja kellega pole nõus ei kohalik noortevolikogu ega tõenäoliselt ka mitte koalitsioonipartnerid IRList ja Keskerakonnast.

Nüüd on ka vallavanem Mutli oma seisukohad erakonnakaaslastele saadetud kirjas välja öelnud. Alljärgnevalt Mutli kiri. Kirjas mainitav Aare on Aare Heinvee, Reformierakonna maakonnaorganisatsiooni juht.

Head erakonnakaaslased.

Olen mõnda aega vaikinud, sest minu tänane positsioon kohalikul poliitmaastikul on ka mulle endale üsna arusaamatu. Veidi rohkem kui kuu aega tagasi oli kõik selgem. Teadsin, et kohe-kohe leitakse Rapla valda juhtima inimene, kes vastab rohkem erakonna autoriteetide ettekujutusele sellest, milline peaks olema üks õige vallavanem juhtimaks maakonnakeskuse omavalitsust. Paraku siiani valitseb täielik vaikus ja teadmatus. Vähemalt minuni pole jõudnud ühtegi ametlikku infokildu toimuvast. Mitteametlikest allikatest kuuldu põhjal saan siiski teha järeldusi, et midagi ikkagi toimub. Lihtsa loogika kohaselt peaks iga algatatud protsess ka millegagi lõppema. Käesoleval juhul siis kas uue vallavanema leidmisega, kelle kiidavad heaks nii meie PKO kui ka koalitsioonipartnerid, või siis avaliku tunnistamisega, et selleks korraks on uue vallajuhi otsingud lõpetatud. Lubatud kuu on juba kuhjaga täis ja ootan väga hoogsalt vallavanema vahetusprotsessiga algust teinutelt vähemalt vahekokkuvõtet, mida siiani tehtud on. Oma ebaõnnestumise ja lubaduste täitmatajätmist suudavad tunnistada vaid tugevad ja ausad tegijad.

Kirjutama ajendas mind ka Tõnis Tõnissoni artikkel Raplamaa Sõnumites. Tahaksin Teile selle artikli kõrvale anda ka omapoolsed seletused. Ma ei pretendeeri ühesele tõele, sest sellest on meil kõigil erinev arusaam, lähtuvalt meie väärtushinnangutest. Tegemist on minupoolse olukorra analüüsi ja selgitustega.

Aarel on õigus, kui ta väidab, et MKO pole Rapla vallavanemaga seonduvat arutanud ja sellel organisatsioonil ka puuduvad selleks vastavad volitused. PKO ja MKO on selles artiklis tõesti segamini aetud. Olen täheldanud, et ka meie koalitsioonipartnerid ei mõista päris üheselt nende lühendite tähendust, rääkimata siis veel lihtinimestest. Õnneks me ise teame, kes on kes. Fakt on see, et jaanuarikuine PKO koosolek oli viimane, mis arutas vallavanema sobivust oma kohale ja seal toimunud hääletamise tulemusena sain volitused jätkata järgmiste valimisteni. Minu arusaamise kohaselt ongi PKO see instants, mis peaks andma vallavanemale volitused. Juhatuse ja fraktsiooni tase jääb liialt madalaks. Loodetavasti ei jäeta uuele vallavanemale volituste andmisel mängust välja neid, kes tegelikult otsustama peaksid.

Tõsi on ka see, et ma ise viimase väljakuulutatud PKO koosoleku ära jätsin. Mulle oli selge, et vahetult enne määratud kokkusaamist lahvatanud vallavanema vahetusprotsessis poleks me suutnud jälgida väljakuulutatud päevakorda, vaid teemaks oleks olnud ainult minu personaalküsimus. Mul puuduvad sel määral masohhistlikud kalduvused, et enese materdamiseks ise koosolek kokku kutsuda. Olen seda aga alati nõus tegema kellegi palvel. Juhatusel palusin koosolekule koguneda Kalle Pallingu ettepanekul, teades samas täpselt, mis on päevakorras. Samamoodi olen nõus kokku kutsuma ka PKO.

Kes siis ikkagi otsustasid vallavanema väljavahetamise, ehk kes kuuluvad nn väikesesse gruppi? 23. aprilli hommikupoolikul olid vallavanema kabinetti kogunenud minu personaalküsimust arutama Kalle Palling, Harri Õunapuu, Ain Täpsi ja ma ise. Tuliseid vaidlusi täis koosistumine lõppes Harri ja Aini poolt tehtud kompromissettepanekuga, millega pakuti mulle võimalust töötada ametiaja lõpuni vallavanemana, jätkata PKO juhina, viia erakond ka valimistele ja samas luban, et ise rohkem valla juhiks ei kandideeri. Vastuse sellele ettepanekule pidin andma samal õhtul toimuval juhatuse koosolekul. Seda kompromissettepanekut ma vastu võtta ei saanud. Pole minu moodi teha tööd ilma motivatsioonita, ehk võimaluseta jätkata vallavanemana. Isegi kui nõnda teeksin, poleks sel tööl tulemust. Rahul ei oleks ei mina ise ega nähtavasti ka mitte erakonnakaaslased, vallaelanikest rääkimata. Väide, et ma olin ülbe ja loobusin mulle tehtud ettepanekust jätkata ametiaja lõpuni, on minu jaoks lihtsalt arusaamatu.

Kuna ma kompromissettepanekuga ei nõustunud, pakkusin välja omapoolse lahenduse. Et mitte vaakumit tekitada lubasin jätkata vallavanemana seni, kuni leitakse uus ja sobivam kandidaat, kes saab heakskiidu nii PKO-st kui ka koalitsioonipartneritelt, ja seejärel lahkun vabatahtlikult. Juhatuse koosolekul jäi Kalle Pallingule kohustus leida uus vallavanema kandidaat. Tähtajaks sai määratud üks kuu. Täna, kui ma seda seletust kirjutan, on juhatuse koosolekust möödunud rohkem kui kuus nädalat. Paraku mingit reaalset ja käegakatsutavat tulemust siiani veel ei ole. Minu teadmatus tuleviku suhtes püsib.

Üks võimalikest lahendustest oleks olnud ka umbusaldushääletus volikogus. Seda varianti ei poolda ma ise. Tean päris palju neid saadikuid, kes teps mitte pole nõus selle Reformierakonna poolt algatatud vallavanema vahetusprotsessiga. Paraku nõuab parteidistsipliin oma ja ma ei ole nõus panema inimesi situatsiooni, kus nad peavad valima minu või erakonnakokkuleppe vahel.

Ma võin kinnitada, et Aare praeguses protsessis ei osale. Tema jaoks on otsus langetatud PKO jaanuarikuisel istungil ja ta ei pea aprillisündmusi põhjendatuks ega õigeks ning ei toeta neid. Minu isikliku arvamuse kohaselt peaks (või võiks) MKO esimees oma arvamuse välja ütlema lähtuvalt maakonna seisukohast. Ei usu miskipärast, et see, mis juhtub Rapla vallas, mitte kuidagi ei puuduta meie maakonna teisi reformierakonna organisatsioone. Ei ole ju Rapla vallavanema vahetus pelgalt Rapla vallasisene asi. Või siiski on? Aga saan ka Aarest aru. Tema on meie piirkonnaga väga tihedalt ja isiklikult seotud. Otsuse maakondliku reageerimisvajaduse kohta langetab ta ikka ise.

Harri kõrvaletõmbumine on hoopis iseküsimus. Ma ei julge väita, et jutt tema eemalehoidmise kohta ei vasta tõele, sest igaühel meist on tõest erinev arusaamine ja ju see siis on tema tõde. Fakt on aga see, et ta on teinud otseselt ettepaneku saada vallavanemaks minu teada vähemalt kahele inimesele ja seda nii artikli ilmumise ajal, kui ka peale seda. Kui see on kõrvaletõmbumine, siis olgu nii, vastu vaielda ei oska. Ega sõnad ja teod peagi alati kokku käima.

Mul endal on kõige raskem olnud aru saada neist eksimustest, tegematajätmistest, mis tingivad esimese karistusena kohe kõige radikaalsema - vallavanema vabastamise. Olen neid põhjusi kuulnud erinevaid ja mitmes formaadis. Ainult RÜG direktori valimine oli midagi uut ja huvitavat. Paraku ei oska ma nendest ühtegi pidada põhjuseks, sest tegelikult on need ju tagajärjed. Irooniaga võiks ju süüdistada mind ka Silver Meikarit ülestunnistusele sundimises, kuna tundub, et see on mulle kasulik. Tegelikult olid vaid Jüri Võigemasti esitatud märkused minu jaoks kõige tõsisemad ja mõtlemapanevamad. Isepäisust ja konsulteerimatust võib mulle samuti ette heita, aga ehk peaksid nende tegijad esmalt ka ise peeglisse vaatama. Olen alati kõiki küsimusi heameelega arutanud PKOs. See ongi ju koht, kus peaksid selguma reformierakonna Rapla piirkonna liikmete seisukohad.

Ma ise püüan põhjusi otsides minna veidi sügavamale. Kui lapse käest mänguasi ära võtta, siis hakkab ta nutma ja protesteerima. Tegelikult käituvad täpselt samamoodi ka täiskasvanud. Mänguasjad on vaid veidi teistsugused. Poliitilises elus on parimateks leludeks võim ja mõjuvõim. Mis neid eristab või kumma kaudu olen ma siis oma tagandajatele varba peale astunud? Sõnaraamatu järgi on võim: ?õigus või võimalus valitseda või käsutada kedagi, otsustada millegi üle.? Minu jaoks tähendab võim ka vastutust ning seda, et kogu tegevus on avalik ja läbipaistev. Kui keegi protsessi algatajatest tahaks täna saada oma kätte võimu, ehk tulla võimule, siis selleks on kõik teed lahti. Poleks vaja kahte kuud otsinguaega, pikaajalist avalikkuse negatiivset tähelepanu, ega koalitsiooniparnerite küsivaid nägusid. Paraku seda see väike seltskond just ei taha, sest see eeldab paljudele küsimustele, nii positiivsetele kui ka negatiivsetele, vastamist, eeldab erinevate otsuste tegemist, nende selgitamist, elluviimist ja loomulikult kõige selle eest ka vastutamist. See kõik ei ole protsentigi nii meeldiv, kui halli kardinalina dekoratsioonide taga niite tõmmata ja marionette oma tahtmistpidi liigutada. Selleks peab omama aga mõjuvõimu. Aivar Haller on viimase lahti mõtestanud järgmiselt: ?mõjuvõim on see, mis näitab, mitme telefonikõne kaugusel sa oled otsustajatest.? Telefoniõigus annab sulle jõu, mida tagataskus omades saad täiel rinnal tunnetada oma tähtsust. Paraku on üks väike aga. Nimelt süsteem ei tööta siis, kui ringis olijatel puuduvad ühised väärtushinnangud. Minust ei ole saanud marionetti. Telefoninumber on, aga helistada ei saa. Selline lüli toimeahelas on suhteliselt väärtusetu ja vajab iga hinna eest väljavahetamist. Edasi tulevad juba erinevad otsitud põhjused, mis peaksid arusaadavad olema ka teistele asjast huvitatule, siis klassikaline vahetusmanööver ja ongi remonti vajav koht parandatud. Süsteem on suur, tema sellest ei kannata, aga laps on oma mänguasja tagasi saanud. Need mõned inimesed, kes üle parda heidetakse, ei ole suure mängu juures märkimist väärt. Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad.

Kui kogu protsess kuulutada veel ka valimiskampaania alguseks, siis saab selle ka näiliselt söödavaks muuta. Just näiliselt, sest see on tihtipeale palju tähtsam, kui tegelikkus. Pole eriti vahet, mida teeme, tähtis on see, kuidas me sel välja paista laseme. Paraku ma ise ei jaga seda mõttekäiku. Minu väärtushinnangutega selline mõtteviis kokku ei lähe ja seetõttu olen ka kasutu lüli suures masinavärgis. Tegemist on klassikalise WIN-LOSE suhtega, millel ei saa olla mingisugust pikaajalist tulevikku. Algatajate jaoks on oluline ainult selle hetke WIN ja ei miski muu. Küll hiljem saab siluda.

Olen vahel mõelnud, kes juhib Rapla valda. Tööle asudes oli mul selge ettekujutus, et vallavanem koos oma meeskonnaga ja koos oma erakonnaga. Täna ma selles enam nii kindel pole. Kahjuks ei oska ma sellele küsimusele ka ühest vastust anda. Olen siiani vallavanemana kuulanud oma südametunnistust ja langetanud otsuseid, mis on eelnevalt välja töötatud meie töögruppides ja kooskõlastatud volikoguga/komisjonidega. Olen alustanud tööd PKO-s, et kujundada välja meie erakonna ühised alusseisukohad. Ma ei ole olnud isekas. Võib-olla see ongi minu kõige suurem viga.

Kui tõesti lõpuni lugesid, siis suur aitäh. Ma ei tea, mida homne toob, aga loodetvasti on see selgem ja parem kui tänane situatsioon.

Alar Mutli.