Andres Luus: Tallinna arengukava - Potjomkini küla Savisaare moodi
Juuni alguses esines Tallinna linnapea Edgar Savisaar linnavolikogus aruandega, mida on linn teinud Tallinna arengukava 2009-2027 täitmiseks. Linnapea kiitis nii üht kui teist suunda linnaelus, kuid vaikis peamisest - linnaelu taandarengust, juhitamatusest, raiskamisest ja ükskõiksest suhtumisest linnakodanikesse.
Linnapead kuulates viis mõte vägisi Katariina Suure favoriidi Griogri Potjomkinile, kes kuulu kohaselt ehitas keisrinna Venemaa ringkäigu ajaks läbitavale marsruudile näiliselt jõukad ja külluses elavad ajutised külad. Eks ikka selleks, et riigi tegelikku kesist olukorda keisrinna eest varjata. Seekord on Potjomkini rollis Savisaar, kes on võtnud südameasjaks maalida enda juhitavast Tallinnast märksa uhkema pildi, kui see reaalsuses on. Siinkohal toon välja mõned aspektid linna arengukavas sätestatud eesmärkidest ja viimase paari aasta tegelikkusest.
Tootliku majandusega Tallinn. Kindlasti ei olnud majanduslikult mõistlik kehtestada müügimaksu, mille linnavalitsus 2010. aastal kehtestas. Selle tulemusel pärsiti ettevõtlust ning tõusid kaupade hinnad linnakodanikele. Kodualuse maamaksu kaotamisega otsustas linn tõsta äripindade maksumäära 66% ehk seadusega sätestatud maksimumile, mis paneb tõsise löögi alla eeskätt linna ettevõtluse.
Ettevõtluse turunduseks on terve selle aasta jaoks linn eraldanud 201 000 eurot. Samas kulutas linn ühistranspordi reklaamiks 256 000 eurot ühe nädalaga. Kartulite ja küttepuude kampaania reklaamiks kulus 2009. aastal 128 000 eurot. On selge, et igasuguste maksude tõstmine ja uute maksude kehtestamine mõjub negatiivselt linna ettevõtluskeskkonnale ja pärsib uute töökohtade loomist.
Mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane. Gümnaasiumide ja lasteaedade remondiks on tänavu linn eraldanud 2,6 miljonit eurot. 2008. aastal said koolid ja lasteaiad ligi 15 miljoni euro eest investeeringuid ehk peaaegu 6 korda enam kui tänavu. Näiteks Tallinna TV eelarve on ligi 3 miljonit eurot, mida on 400 000 euro võrra rohkem, kui Tallinna koolide ja lasteaedade investeeringud 2012. aastal kokku. Huviharidusele lõpetati üldse linnaeelarvest raha eraldamine.
Spordi pearaha on vähenenud 2009. aastal 6 miljonilt eurolt tänavu 4 miljoni euroni. Ühtlasi on abilinnapea Kõlvart võtnud oma südameasjaks võitluse eestikeelse gümnaasiumihariduse vastu, millega ta kahjustab eelkõige vene noorte konkurentsivõimet tulevikus. Täiesti tõsiselt tuleb linnavalitsuselt küsida, kas heal tasemel riigikeele oskus, ligipääs huviharidusele ja spordile ning heas korras lasteaiad ja lasteaiakohtade olemasolu pole linnavalitsuse hinnangul kuidagi seotud mitmekülgselt areneva tallinlasega?
Maandatud riskidega ja turvaline Tallinn. Elektrihinna tõusu ettekäändel kärbiti Tallinna tänavavalgustust, mis linnavalitsuse sõnul statistiliselt kuritegevust ei tõsta. Statistika võib olla teatavasti kõige suurem vale. Kindlalt võib aga väita, et pimendatud tänavate tõttu väheneb inimeste turvatunne.
Liikluses ei saa kuidagi turvaliseks pidada ohtlike löökaukudega ja kohati täiesti olematuks kulunud märgistusega tänavaid. Linn andis tänavuse esimese lisaeelarvega 198 000 eurot teede ja tänavate kapitaalremondiks, samal ajal kui Tallinna TV-le anti kaks ja pool korda rohkem.
Linnaeelarve on viimase 12 aastaga suurenenud kolm korda, ent linna oma osa teede investeeringutest on 20 protsenti väiksem kui tollal.
Eriti kummastav oli kuulda Savisaart kiitmas enda juhitavat linna demokraatliku juhtimise, hea teeninduskultuuriga ning tulemuslikult töötavate linnaasutustega linnana. Tulemuslikult on töötanud hoopis uurimisorganid - viimase kolme aasta jooksul on Tallinna linnavalitsuses pidanud korruptsiooni või korruptsioonikahtluse tõttu töölt lahkuma mitmed linna tippametnikud, nagu Ivo Parbus, Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati Songisepp, Toomas Õispuu ja Elmar Sepp.
Linna efektiivsest rahakasutusest rääkides on linn aastaid käinud riigiga vastandumise ja dubleerimise teed ja ehitanud riiki riigis. Linna munitsipaaltelevisioon neelab linna eelarvest ligi 3 miljonit eurot aastas. Lisaks kulub igaaastaselt 550 000 eurot ajalehtede Pealinn ja Stolitsa väljaandmisele, mille tasuta levi ei piirdu üksnes Tallinaga. Samuti veel linnaosalehtede kulu.
Ühtlasi peab linn üleval munitsipaalpolitseid ja linna oma ombudsmani institutsiooni, mis sisuliselt dubleerivad riigi olemasolevaid organeid. Kulude kokkuhoiuks tuleb meediakanalid - Tallinna TV ja ajalehed - ning ka ombudsmani büroo tegevus lõpetada või oluliselt piirata ja MUPO hädavajalike funktsioonide säilitamiseks korraldada avalikud hanked teenuse pakkumiseks erasektori poolt. Kokku neelavad need ametid ja meediakanalid linnakassast aastas ligi 6,7 miljonit eurot.
Ei tahaks ainult kritiseerida. Positiivse poole pealt võiks välja tuua Euroopa kultuuripealinna aastal toimunud ligi 300 projektist ja 7000 üritusest koosneva programmi. Samuti algas Ülemiste liiklussõlme ehitamine, mis peaks valmima tuleva aasta oktoobris ning tänu Euroopa Liidu tõukefondi toele ehitati Tallinna Lastekodule ka kaks uut peremaja.
Siiski, Edgar Savisaar on Tallinnas olnud võimul viis aastat, kuid linna areng on selle aja jooksul peatunud. Ilmekaks näiteks on investeerimistegevus linnaeelarvest. Võrreldes aastaga 2007, mil Savisaar sai linnapeaks, on linna investeerimistegevus vähenenud 84 miljonilt eurolt tänavu 53 miljoni euroni ehk 37%, mis näitab nii linna majanduslikku võimekust, mõtlemist kui ka panustamist linnaarengusse.
Lõppkokkuvõttes on küsimus selles, kas me tahame pealinna näha toimiva ja õitseva linnana üksnes retoorikas ja paberil? Või vaatame tõele näkku, proovime probleemid seljatada ja paneme paika linna eelarveprioriteedid vastavalt Tallinna arengukavale, et Tallinn võiks tulevikus ka reaalsuses muutuda hästitoimivaks euroopalikuks linnaks.
(Autor on Tallinna linnavolinik, IRL.)
