Eesti Energia pressiesindaja ägestus Twitteris riigikogulase väidete peale
Riigikogu liikme Marika Tuus-Lauli arvamusartikkel elektrituru avanemisest kutsus pahameele esile Eesti Energia kommunikatsiooni direktoris, kes nimetas sotsiaalmeedias riigikogu liikme kirjutist desinformatsiooniks ja pööraseks.
Eesti Energia kommunikatsioonidirektor Merlis Nõgene kommenteeris Twitteris: „5200 tähemärki desinformatsiooni ehk Marika Tuus PMis elektrituru avanemisest. Täiesti pöörane tekst. Ja sellel inimesel on nupuga pink.”
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk sõnas, et Marika Tuus-Lauli artikkel on küll kriitiline, kuid desinformatsiooni seal ei ole. „Riigikogu liige Marika Tuus-Laul kirjeldab ausalt ja otsekoheselt olukorda, mis tekib Eestis elektrituru avanemisega 2013. aastal,” ütles Pukk Delfile.
Pukk leidis, et Eesti Energia pressiesindaja kommentaar on kohatu ning ei põhine ühelgi faktil.
Merlis Nõgene tõi aga Marika Tuus-Lauli Tartu Postimehes ilmunud arvamusartiklist välja suisa 13 elektrituru avamist puudutavat väidet, mis on tema kinnitusel eksitavad. Iga väite juurde lisas Nõgene ka selgituse, miks Tuus-Laul eksib ja kuidas oleks õige väita.
Eesti Energia kasumi põhiosa ei tule tavainimese taskust
1. Eesti Energia miljonikasumid tulevad kodutarbija taskust
„Rahvasaadik Tuus-Laul komistab hooga kõige levinuma eksiarvamuse otsa – et Eesti Energia kuulsad kasumid pärinevad n-ö tavainimese taskust, tema elektriarvetest. Kui palju kasumit siis Eesti Energia kodutarbijatelt teenib? Möödunud aastal 0,2 miljonit eurot. Kogu ärikasum oli seejuures 168 miljonit eurot. Kasumi põhiosa tuleb hoopis elektrienergia müügist hulgiturul, ekspordist ning vedelkütuste ja tehnoloogia müügist.”
2. Konkurents tõstab elektri hinda
„Ka see on väga levinud valearusaam. Vastavalt Euroopa Liidu kliimapoliitikale peavad fossiilsest kütusest energiat tootvad ettevõtted hakkama 2013. aastast ostma CO2 kvooti. See teeb tootmise kallimaks ja tõstab elektri hinda. Juhuslikult hakkavad Eesti kodutarbijad täpselt samast hetkest elektrit ostma vabaturult, aga sellest ei järeldu, et vabaturg on hinnatõusu põhjustaja. Kahetsusväärsed on mõlemad variandid – kas rahvasaadik Tuus-Laul ei tea seda või eksitab ta oma elektoraati sihilikult. Kolmandat varianti ei ole.”
3. Põhjamaad tõstavad elektri hinda
„Elektrit saab toota väga erinevatest allikatest ja tulemuseks on väga erinev elektrihind. Eestis toodetakse elektrit peamiselt põlevkivist. Põhjamaades on palju hüdro- ja tuumaelektrit, mis on põlevkivielektrist odavamad. Avatud turul kujuneb hind erinevate elektritootjate konkurentsis. Tulemuseks on see, et suurvee ajal saavad eestlased tarbida põhjamaade soodsat hüdroenergiat, külmal talvel tuleb aga läbi ajada kallima gaasi- ja põlevkivielektriga. Senise turukorralduse jätkudes jääks meile ainult teine variant. Aastaringselt.”
4. Eesti Energia tõstab elektri hinda 50 protsenti
„Eesti Energia ei tõsta elektrienergia hinda. Põhjamaade elektriturul on turuosalisi 350. Hind kujuneb nendevahelise kauplemise käigus. Eesti Energia müüb tollel turul äriklientidele elektrit juba kaks aastat. Piltlikult öeldes tehakse nüüd turuväravad ka eraklientidele avatuks.”
5. Hinnatõusu raha ei lähe võrgu parandamisse
„On ülimalt oluline mõista, et elektrienergia tarbimiseks on vaja kaht asja – juhet ja elektrit. Juhtmed, see on võrguteenus, mida osutavad võrguettevõtted. Elektrit müüvad elektrimüüjad. Võrguettevõtted ei saa kuidagi võrku parandada seda raha eest, mida teenivad elektrimüüjad ja -tootjad. Lisaks – võrguettevõtjate majandustegevust kontrollib konkurentsiamet ning võrguteenus on just nimelt kulupõhine.”
Eesti Energia jaoks on praegune mudel lihtsam
6. Avatud elektriturg suurendab Eesti Energia kasumit
„Avatud turul ei ole miski garanteeritud. Eesti Energia jaoks on palju lihtsam praegune mudel, kus elektri hind on ette määratud ning ostjaskond samuti. Edaspidi tuleb iga kliendi hoidmise nimel võidelda, pakkuda talle parimat hinda ja teenust, sest kliendil on valikuvabadus. Ja veelkord – põlevkivielektri hind kallineb edaspidi ostetava CO2 kvoodi tõttu. Ei ole nii, et tootmiskulud jäävad samaks, aga müügihind tõuseb ja kasum kukub ise sülle.”
7. Tarbijad peavad sukelduma „börsidžungli rägastikku”
„Maailmaturul kaubeldakse näiteks teraviljade ja paljude teiste toiduainetega, kuid keegi ei pea leiva ja saia ostmiseks hakkama aktsiakauplejaks. Ka naftahind liigub börsitaktis, kuid auto tankimiseks ei ole veel sellepärast vaja finantstegevuse litsentsi. Samamoodi ei saa elektripaketi valimine olema sugugi keerulisem ning inimeste hirmutamine börsidžungliga on kohatu.”
8. Tarbijad on Eleringi külge aheldatud
„Eesti elektrivõrk koosneb Eleringile kuuluvast põhivõrgust (kõrgepingeliinid) ning rohkem kui 30 võrguettevõtjale kuuluvatest jaotusvõrkudest (kesk- ja madalpingeliinid). Truudust, mida rahvasaadik pelgab, tuleb igal kliendil edaspidigi väljendada oma kohalikule jaotusvõrgule. Nii on see ka igalpool mujal maailmas, sest paralleelsete elektrivõrkude ehitamine ja hooldamine ei ole praktiline. Selliseid kodutarbijaid, kes oleks ühendatud otse Eleringi võrku, olemas ei olegi.”
9. Eesti Energia kasum ei lähe elektrivõrkude arendamiseks
„Eesti Energia ei saa anda oma kasumit Eleringi võrkude arendamisse nagu soovitab rahvasaadik Tuus-Laul. Elering on täiesti teine äriettevõte. Küll aga kuulub Eesti Energia kontserni üks Eesti rohkem kui 30 jaotusvõrguettevõttest ja selle nimi on Elektrilevi. Elektrilevi suunab igal aastal kogu oma kasumi just nimelt elektrivõrkude parandamisse.”
Elektrituru avanemise otsus langetati 2004. aastal
10. Võrguteenus on 60 protsenti elektriarvest
„Elektriarve koosneb kolmest osast ja kõik nad on umbes ühe suured. Võrguteenus, elekter ning riiklikud maksud (taastuvenergiatasu, elektriaktsiis ja käibemaks). Seega on korrektne väita, et elekter maksab sama palju kui selle kohale toomine. Kohale toomine on transport, mitte pakend, nagu väidab Tuus-Laul.”
11. Elektrituru avanemine mõjutab kõiki majandusharusid
„Eesti elektriturg on suurematele äriklientidele avatud juba kaks aastat. Ettevõtted, kes tarbivad 30 protsenti Eestis tarbitavast elektrist, ostavad elektrit vabaturult ja on vajadusel selle mõju oma hindadesse ammu sisse viinud. Seda, kas näiteks juuksurisalongi elektritarve on nii suur, et põhjustaks kallima juukselõikuse, näeme.”
12. Elektrituru avanemisest võidavad ainult sahkerdajad
„Tuus-Laul on koostanud nimekirja organisatsioonidest ja ametitest, mille peale on lihtne vihastada – advokaadid, vahendajad, börsimaaklerid, võimuparteid, suurettevõtted – ja nimetab neid turuavanemisest võitjateks. Avatud turul toimiv konkurents ei tunne aga sotsiaalseid staatuseid. Nii nagu Keskturult saab igaüks valida meelepärase kilohinnaga kartuli, sõltumata sellest, kus ta elab või kellena töötab.”
13. Elektrituru avanemine otsustati möödunud kuul
„Elektrituru avanemise otsus koos tänaseks läbitud üleminekuperioodiga tehti riigikogus 2004. aastal, mitte selle aasta juunis nagu viitab rahvasaadik Tuus-Laul. Ta oli muide riigikogu liige ka juba 2004. aastal.”
Pukk tõi omalt poolt välja mõned olulisemad faktid seoses elektrituru avanemisega:
- Elektri hind tõuseb oluliselt.
- Valitsusel on võimalik mõjutada elektri hinda läbi võrguteenuse tasu, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja käibemaksu.
- Valitsus otsustab Eesti Energiast kasumi välja võtmise: 2010. aastal oli see 1,7 miljardit krooni; 2011. aastal oli see 56 miljonit eurot; 2012. aastal oli see 65,19 miljonit eurot. Seega on alust arvata, et dividendide võtmine jätkub.
- Swedbanki analüütik Annika Paabut on väitnud, et riik kasutab Eesti Energiat ära – kui riigieelarve tasakaalustamiseks võetakse dividende, siis ettevõte peab raha tagasi teenimiseks hindu tõstma. Paabut lisab, et elektri hinna tõus kandub hinnatõusuna ka teiste teenuste sektoritesse.
- Eesti elektriaktsiis on Euroopa Liidu miinimummäärast kordades kõrgem.
- Võrgutasu eletriarvel on oluliselt suurem kui tasu tarbitud energia eest. Näiteks Mustamäe paneelmaja 33 ruutmeetrise korteri puhul on tasu eletrienergia eest 2,74 eurot; võrguteenuse tasu 4,3 eurot.
- Elektri hinna tõus mõjutab ka teiste kaupade ja teenuste hindu tõusu suunas.
