Äärmiselt mahukas Aaviku kaasus sai lõpliku lahendi, kui riigikohus ei andnud esmaspäeval menetlusluba Aaviku ja temaga koos kohtu all olnud Elmo Hainsoo kaitsjate kassatsioonkaebustele, kirjutab BNS.
Viimati tuli Aaviku süüasjas kohtuotsus tänavu 29. märtsil, kui Tartu ringkonnakohus jättis sisuliselt muutmata Aaviku süüdimõistmise, küll aga vähendas veidi süüdistuse mahtu.
Vaid rapsiseemne ülevarumise episoode vaaginud ringkonnakohus leidis, et kui varem oli Aavik süüdi mõistetud rapsiseemne ülevarumisega ligi 19 miljoni krooni suuruse kahju tekitamises, siis pärast süüdistuse mahu vähendamist jäi otseseks kahjusummaks ligi 12 miljonit krooni. Kogu kahju suurus ulatub aga 14.203.799 kroonini. Aavikule varasemalt mõistetud tingimuslik vangistus jäi samaks, küll aga pikendas ringkonnakohus katseaega varem määratud kolmelt aastalt neljale.
Kui riigikohus oli oma eelmise otsusega Aavikuga koos kohtu all olnud Weroli teise tippjuhi Elmo Hainsoo süüdimõistmise rapsiseemne ülevarumise asjus tühistaud, siis nüüd mõistis ringkonnakohus Hainsoo uuesti süüdi. Hainsoo karistus jäi samaks, mille oli ringkonnakohus mõistnud talle oma eelmise, mullu juunis langetatud otsusega.
Ringkonnakohus leidis, et Hainsoo tegutses koos Aavikuga otsese tahtlusega ühiselt vaikival kokkuleppel. Hainsoo aktiivne osalus nõukogu otsusega kinnitatud tootmismahtudest suuremas ulatuses rapsiseemne varumises ja sellega seonduvalt saabunud tagajärjes annab aluse asuda seisukohale, et Hainsoo teopanus süüteokoosseisu realiseerimisse oli oluline.
Riigikohus tühistas mullu detsembris Aaviku süüdimõistmise rapsiseemne ülevarumise episoodis ehk ametiseisundi kuritarvitamises, samuti tühistas riigikohus Weroli teise tippjuhi Elmo Hainsoo süüdimõistmise samas süüdistuses. Samas ei mõistnud riigikohus mehi selles osas õigeks, vaid saatis kaasuse uueks arutamiseks Tartu ringkonnakohtusse. Riigikohus tõdes, et rapsiseemne ülevarumine küll toimus ning Weroli juhid rikkusid oma tegevusega ettevõtte nõukogu juhiseid ja korraldusi, kuid teise astme kohus polnud riigikohtu hinnangul piisavalt selgitanud süüaluste tahtlust kuriteo sooritamisel.
Ühtlasi tühistas riigikohus varasema kohtulahendi osas, millega arestiti Aaviku poolt ühe advokaadibüroo arvele kantud 62.000 eurot. Riigikohus põhjendas seda asjaoluga, et isikud, kelle arvel konfiskeeritud summa oli, ei olnud nõuetekohaslt menetlusse kaasatud.
Muus osas jättis riigikohus ringkonnakohtu lahendi jõusse, mis tähendab, et Aavik jäi lõplikult süüdi nii rahapesus kui ka omastamises. Samuti jääb riigil saamata ligi 13 miljonit krooni, mida põllumajandusministeerium käsitles Aaviku ja tema kaaslaste poolt riigile tekitatud kahjuna.
Riigikohus andis õigusliku hinnangu nii Weroli juhtimisega seotud olnud Helmo Hainsoo, Erki Aaviku ja Tõnu Jaanimetsa kaitsjate kassatsioonkaebustele kui ka kannatanu ehk riigi ja Lõuna ringkonnaprokuröri Marge Püssi kaebustele.
Kui riiki esindavale põllumajandusministeeriumile ei meeldinud, et senistes kohtulahendites ei rahuldatud riigi kui kannatanu ligi 13 miljoni krooni suurust kahjunõuet ning prokurör polnud rahul ringkonnakohtu lahendi osaga, mis mõistis süüalused osaliselt õigeks, siis kaitsjad taotlesid oma klientide täielikku õigeksmõistmist.
Tartu ringkonnakohus jättis mullu juuni alguses avaldatud otsusega Werol Tehaste juhi Erki Aaviku küll süüdi ametikuritegudes, kuid vähendas veidi tema süükoormat ning ka maakohtus määratud karistust, tänu millele ei tule Aavikulkohtuotsuse jõustumisel enam reaalselt vanglasse minna. Ringkonnakohus mõistis Aaviku õigeks omastamises, mis käsitles kahe miljoni krooni kandmist advokaadibüroo arvele. Samas jäi ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning sai selle eest kolmeaastase vangistuse. Sellest reaalsele kandmisele määras ringkonnakohus kaks kuud ja 14 päeva, mille mees on aga kohtueelsel ajal juba kandnud. Kuna ülejäänud karistusaja mõistis ringkonnakohus Aavikuletingimisi kolmeaastase katseajaga, siis lahendi jõustumise järel ei tulnuks tal enam vanglasse minna. Tartu maakohus oli eelnevalt määranud Aavikule reaalselt kandmisele kuuluvaks karistusajaks pool aastat.
Ühtlasi tühistas ringkonnakohus Weroli teise tippjuhi Helmo Hainsoo õigeksmõistmise ning karistas teda ametiseisundi kuritarvitamise eest kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Põllumajandusministeeriumi 13 miljoni krooni suuruse tsiviilnõude jättis ringkonnakohus rahuldamata ja muus osas Tartu maakohtu otsuse muutmata.
Kui maakohus mõistis kõik kulud ekspertiisidele ja tunnistajatasudele välja ainult Aavikult, siis ringkonnakohus mõistis need kulud osaliselt välja ka Hainsoolt. Nimetatud kulude väljamõistmise jaotuse korrigeerimine oli tingitud sellest, et ringkonnakohus tunnistas Hainsoo ametiseisundi kasutamises süüdi samas episoodis, milles oli juba varem süüdi tunnistatud Aavik. Lisaks peab Hainsoo tasuma sundraha ja hüvitama muid menetluskulusid kokku 29.934,64 eurot.
Lisaks pidas ringkonnakohus põhjendatuks Werol Tehaste endise kommertsdirektori Tõnu Jaanimetsa taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist 17.705,61 euro ulatuses, samas kui maakohus seda taotlust ei rahuldanud.
Tartu maakohus tunnistas tunamullu 5. mail AS-i Werol Tehased eksjuhi Erki Aaviku süüdi suure varalise kahju tekitamises ning rahapesus ja mõistis talle osaliselt reaalse vangistuse, teised kohtu all olnud kaks Weroli omaaegset tippjuhti mõistis kohus õigeks.
Kohus mõistis Aaviku (49) süüdi ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega Werolile suure varalise kahju tekitamises, Weroli vara omastamises ja suureulatuslikus rahapesus, ning karistas teda nelja-aastase vangistusega, millest reaalselt tuleb Aavikultrellide taga veeta pool aasta. Ülejäänud karistusaja mõistis kohus talle tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Karistusest kantuks luges eelvangistuses viibitud kaks kuud ja 14 päeva.
Samas mõistis kohus Aaviku õigeks ametiseisundi ebaseaduslikus ärakasutamise süüdistuses Tõnu Jaanimetsa töölevõtmisega seonduvas episoodis, kuna prokurör loobus sellest süüdistusest.
Weroli endise juhatuse liikme Helmo Hainsoo (63) mõistis kohus ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise süüdistuses õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti mõistis kohus Weroli endise kommertsdirektori Tõnu Jaanimetsa (52) õigeks omastamisele kaasaaitamise süüdistuses samuti süüteokoosseisu puudumise tõttu. Dokumendi võltsimise ja selle kasutamise süüdistustes mõistis kohus Jaanimetsa õigeks kuriteo puudumise tõttu.
Eesti vabariigi tsiviilhagi 13.870.000 krooni saamiseks jäi kohtuotsusega rahuldamata, kuna kohus leidis, et kahju ei kannatanud mitte riik, vaid Werol. Samas jättis Werol kohtuprotsessi ajal süüaluste vastu tsiviilhagi esitamata.
Menetluskuludena peab Aavik tasuma 55.477 krooni, Hainsoo ja Jaanimetsa menetluskulud jäävad riigi kanda.
Prokurör Marge Püss taotles Aaviku karistamist nelja-aastase vangistusega. Hainsoole taotles prokurör kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga ning Jaanimetsale üheaastast tingimisi vangistust ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Kannatanu esindajad vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein ja põllumajandusministeeriumi esindaja Indrek Grusdam taotlesid Aavikult ja Hainsoolt 13.870.000 krooni suuruse tsiviilhagi väljamõistmist Eesti riigi kasuks.
Süüaluste kaitsjad taotlesid oma klientide õigeks mõistmist.
2008. aasta aprillis alanud protsessil ei tunnistanud Aavik süüd suurte summade omastamises ettevõttest, ulatuslikus rahapesus ega ametiseisundi kuritarvitamises. Jaanimets eitas omastamisele kaasaaitamist ja võltsimist ning Hainsoo ametiseisundi kuritarvitamist.
Aaviku kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, Hainsoo kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja Jaanimetsa kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg leidsid, et nende kaitsealustele esitatud süüdistused ei ole põhjendatud.
Süüdistuse järgi kantis Aavik varifirmade ja fiktiivsete arvete alusel ettevõttest välja üle kolme miljoni krooni ning üritas seda raha seejärel legaliseerida.
Samuti tekitas Aavik süüdistuse järgi Werolile rapsiseemne liialt kõrge hinnaga ülevarumisel enam kui 13 miljoni kroonini ulatuva kahju.
Süüdistuse järgi varus Werol Aaviku juhtimise all ligi kaks korda enam rapsiseemet, kui nõukogu oli lubanud.
Toona võetud kohustused viisid ettevõtte hiljem pankroti äärele. Aavik on varem kinnitanud, et rapsiseemne ostuks sõlmis lepinguid Hainsoo.
Aavik oli Werol Tehaste juhatuse liige 9. juunist 2003 kuni 20. detsembrini 2004 ja Hainsoo 6. veebruarist 2003 kuni 31. maini 2006. Jaanimets töötas Werol Tehaste ostu-müügiagendina 29. septembrist 2003 kuni 31. juulini 2004 ja kommertsdirektorina 1. augustist 2004 kuni 1. veebruarini 2005.
Riigile kuulunud Weroli nõukogu vabastas Aaviku ametist poolte kokkuleppel ja suure lahkumishüvitisega 2004. aasta lõpus.
Weroli eksjuhtidest on varem eraldi kriminaalmenetluses kohtu ette saadetud endine siseminister, hilisem Werol Tehaste juhatuse liige Robert Närska ja samas ametis olnud Hainsoo, kuid kohus ei tuvastanud nende tegevuses kuriteosüüd ning mõistis nad õigeks.
Tartu maakohus lõpetas Werol Tehaste endise juhi Henn Ruubeli ametiseisundi kuritarvitamise süüasja oportuniteediga ning kohustas teda maksma riigituludesse 75.000 krooni.
2006. aasta sügisest on Werol Tehaste omanik AS Pere Leib Tootmine, mille suuromanik on Rein Kilk.
