Reservluuraja: Dresseni-suguseid agente jalutab Eestis veel mitmeid

Tallinna ülikooli koosseisuväline lektor ja reservluuraja Rene Toomse tõdes riigireetmises süüdimõistetud Aleksei Dresseni juhtumit kommenteerides, et alati on igas ühiskonnas äraostetavaid, kes on valmis oma huvide nimel riigivastaselt tegutsema.

Toomse ütles Delfile, et see on tegelikult paratamatus. „Siinkohal muutub suures pildis ebaoluliseks, kui mitu aastat kellelegi vanglat määratakse, sest karistuse karmus ei ole kunagi kuritegevust oluliselt mõjutanud,“ selgitas Toomse.

Tema sõnul muutuvad ülejäänud tegutsevad agendid lihtsalt hoolikamaks oma jälgede peitmisel, mitte ei lõpeta andmete edastamist.

Mis töötaks paremini, et äraandjaid tabada?

Toomse sõnul aitavad vaid samad meetodid. „Meie agendid Moskvas ja Peterburis, kes edastaks meie luureteenistustele andmeid nii Venemaa plaanide kui ka siiapoole värvatud agentide kohta,“ rääkis Toomse. „Paraku paremat kaitset oma riigile võimaliku vastaspoole tegevuse vastu pole veel leiutatud.“

Klassikaline juhtum

Toomse sõnul on Dresseni juhtum niiöelda normaalne ja klassikaline. „Kui võimaliku vastaspoole agente aeg-ajalt vahele ei jääks, siis oleks rohkem põhjust muretseda,“ sõnas ta.

Toomse sõnul Venemaa ei varjagi, et tema peamine potentsiaalne vastane on NATO ehk siis selle liikmesriigid. „Iga endast lugupidav riigisüsteem teeb kõik mis võimalik, et ohtusid ennetada ja ainuke viis selleks on luure,“ selgitas Toomse.

Luuretegevuse hulgas on suur osakaal kohalike agentide värbamisel ja nende kaudu vajaliku informatsiooni hankimisel. „Seda teevad kõik riigid maailmas, kellel on vähegi huvi oma tulevikueksistentsi vastu ja suutlik luureaparaat,“ lisas Toomse.

Agente jalutab ringi veel

Tema sõnul pole kahtlustki, et Hermann Simm ja Aleksei Dressen olid vaid mõned teatud hulgast. „Neid inimesi sellise ülesandega jalutab ringi veel päris mitmeid. Nad on nii Eestis, Lätis, Leedus, Saksamaal, Ühendriikides,“ loetles Toomse. „Samas on NATO riikide agente töötamas samasuguse eesmärgi nimel Moskvas, Peterburis ja kus iganes vaja.“

„Nii on riikidevahelised luuremängud töötanud sellest ajast peale, kui tekkisid esimesed riigid. Üllatuda ja imestuda siin pole vaja - see on normaalne situatsioon, regulaarsus,“ tõdes Toomse. „Ütleks isegi nii, et riik, kes selliseid meetodeid ei kasuta, on naiivne nagu lillelaps ja seab ennast suurde ohtu.“

Venemaa luurevõimekust tuleb tunnustada

Toomse sõnul tuleb olukorda ilma emotsioonita vaadates Venemaa luurevõimekust isegi tunnustada. „Nad on suutnud luua korraliku instituudi ja hoidnud seda ka suhteliselt eemal poliitilistest tõmbetuultest, mida me ei saa alati öelda oma luureteenistuste kohta,“ oli ta pisut kriitiline.

„See, et meie vastuluure Simme ja Dresseneid aeg-ajalt tabab, on tõestus, et toimib ka vastuluure,“ lisas ta tunnustavalt. „Kui efektiivselt, seda on raske mõõta, sest kunagi ei eksisteeri ideaalset kaitset luuretegevuse vastu.“