Jüri Ratas: haldusreformi tuleb alustada maavalitsustest
Keskerakonna fraktsioon esitas riigikogule otsuse eelnõu, millega tehti valitsusele ettepanek töötada välja õiguslikud alused maavalitsuste tegevuse ümber korraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseks, ütles Delfile riigikogu aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas.
"Seaduse järgi on maavalitsus maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Maavanem ise regionaalministri ettepanekul valitsuse poolt ametisse nimetatav ametiisik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest," selgitas Ratas.
Maavanema ja maavalitsuse ülesannete loetelu sisaldab hulgaliselt toiminguid ja tegevusi keskkonna-, kultuuri- ja spordi-, hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiu-, maakorralduse- ja maareformi-, registrite pidamise-, infrastruktuuri- ja regionaalarengu-, planeeringute-, maamajanduse- ja transpordivaldkonnas ning muudes valdkondades.
Maavanematel pole ei raha ega otsustusõigust
Formaalselt on maavanema ja maavalitsuse põhifunktsioonid küll seadusega määratletud, kuid reaalselt ei oma antud institutsioonid enam teiste valitsusasutustega (ministeeriumid, ametid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused) võrreldavat kaalu ega võimekust, ütles Ratas. Nii rahaline ressurss kui otsustusõigus on liikunud ministeeriumide pädevusse. "Seeläbi on maavalitsus tänaseks muutunud vaid ressursi vahendajaks, millel puudub võime ministeeriumide, ametite ja nende kohapealsete struktuuride tegevuse koordineerimiseks ja kooskõlastatud tegevuseks," rääkis Ratas.
Näiteks on maavalitsustele 2012. aastaks kavandatud laekumistena teistelt riigiasutustelt kokku 43,5 miljonit eurot, mis suunatakse maavalitsuste avalike teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt maanteetranspordi, vee- ja õhutranspordi korraldamiseks 24,9 miljonit eurot, sotsiaalministeeriumilt laste riiklikuks hoolekandeks 12,9 miljonit eurot, täisealiste isikute hoolekande üldhoolduseks 217 tuhat eurot ning proteeside, ortopeediliste jm abivahendite soetamiseks ja korraldamiseks 5,4 miljonit eurot.
Samal ajal maavanema kui valitsusasutuse juhi ja maavalitsuse kui valitsusasutuse käsutuses ei ole tänaseks enam reaalset instrumenti ega ressurssi maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest hoolitsemiseks – puudub pädevus territoriaalse mõõtmega valdkonnapoliitikate kavandamiseks ja ressurss maakonna ulatusega arendusprogrammide realiseerimiseks, selgitas asespiiker.
"Täna puudub ka maavanemate kinnitatud maakonna arengukavadel teiste strateegiliste arengukavadega võrreldav õiguslik staatus. Ehk praktikas omavad nii maakonna arengukava, maakonnaplaneering kui ka maakonna teemaplaneeringud vaid minimaalset reaalset mõju. Territoriaalse mõõtme vähene arvestamine või hoopis arvestamata jätmine vajab samuti selgelt muutmist," sõnas ta.
Päeva pealt maavanemate tööd lõpetada ei saa
Ratase sõnul on eraldi teema maavanemate politiseeritus. "Aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 14 maavanemat ning kõik nad kuuluvad Reformierakonda või IRL-i. See näitab, et maavanema koht on muutunud erakondade poolt määratavaks kõrgepalgaliseks ametikohaks, kus inimese võimekusest olulisem on parteiline kuuluvus."
"Loomulikult ei saa maavalitsuste ja maavanemate tööd lihtsalt päeva pealt lõpetada. Mõistlik oleks maavanema ametikoht kaotada ning maavalitsuste funktsioonid jaotada näiteks nelja piirkondliku keskuse vahel tänase viieteistkümne asemel," pakub Ratas. "Osa tänaseid maavalitsuse funktsioone saaks koos vabaneva rahalise ressurssiga määrata omavalitsusliitudele. Omavalitsusliitudesse kuuluvad maakonna omavalitsuste esindajad ja neil on täpne ülevaade konkreetse maakonna olukorrast ja probleemidest."
Eeltoodule tuginedes on asjakohane välja töötada õiguslikud alused maavanema institutsiooni lõpetamiseks ja maavalitsuse ümber korraldamiseks, ütles Ratas. "Samal ajal tuleb tasakaalustada valdkondliku ja territoriaalset juhtimist, tugevdades omavalitsusliite ja nende pädevust. Kõik see saab olla vaid osa terviklikust haldusreformist. Selle läbiviimine tähendab selge kuvandi loomist meile parimast omavalitsuste ja valitsusasutuste struktuuri- ja suhtekooslusest, sealhulgas ülesannete ja nende täitemehhanismidest."
Valitsuserakonnad on palju rääkinud vajadusest väiksemaid omavalitsusi liita, et suurendada nende konkurentsivõimet ja pakutavate teenuste kvaliteeti. Riigil on siinkohal hea võimalus minna sõnadelt tegudele ja alustada maavalitsustest.
