Uuring: lapsed saavad veebiteenustelt harva abi
Interneti vihjeliinidest on vähe kasu – kõigest iga kümnes laps, kes on internetis kogetust häiritud, annab sellest vihje- või abiliini kaudu teada, selgus Tartu ülikooli teadlaste osalusel läbiviidava projekti EU Kids Online käigus.
Ka Eestis on veebiabi teenuseid kasutanud ainult 13 protsenti netikogemusest häiritud lastest, mis näitab, et teenusepakkujad peaksid rohkem pingutama.
Aruandest selgub, et iga viies Euroopa laps on kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga.
TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus lisas, et 22 protsenti Eesti 11-16aastastest internetikasutajatest on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, 16 protsenti on käinud saitidel, kus vahetatakse kogemusi mõnuainete tarbimise kohta, ning kaheksa protsenti on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist.
Kõik need näitajad on ligikaudu kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest, märkis Kalmus.
Kolmandik lastest, kes olid pöördunud interneti vihje- või abiliini poole, ei saanud probleemile lahendust. Lapsed olid teenusega rohkem rahul ebasobivast sisust teatamisel, vähem saadi abi küberkiusamise ja seksisõnumite saamise puhul.
Veebipõhiseid abiteenuseid kasutavad agaramini tüdrukud, vaesematest peredest või psühholoogiliste probleemidega lapsed. "See näitab tõsist vajadust veebiabi teenuste arendamise ja kergemini kättesaadavaks tegemise järele," ütles Kalmus.
Vanemad muretsevad koolis edasijõudmise pärast
Lapsevanemate käest küsiti, mis paneb neid oma lapse juures väga muretsema. Nii Euroopas üldiselt kui Eestis nimetasid 9-16aastaste laste vanemad kõige sagedamini koolis edasijõudmist, liikluses vigasaamist, kuritegevuse ohvriks langemist ning kooli- ja küberkiusamist.
Vanemlike murede esikuuikusse mahuvad ka internetis võõrastega kohtumine ja ebasobiva veebisisu nägemine. Tunduvalt vähem muretsevad vanemad laste alkoholi- ja mõnuainete tarbimise, politseiga pahuksisse sattumise ja seksuaalse tegevuse pärast.
Muretud vanemad
Kalmuse sõnul paistavad Eesti lapsevanemad silma võrdlemisi muretu suhtumisega. "Kõigi nimetatud probleemide osas on murelike vanemate osakaal meil ligikaudu poole väiksem kui Euroopas keskmiselt," võrdles Kalmus. "Ligemale pool Eesti lapsevanematest ei tunne muret ühegi küsitluses väljapakutud probleemi pärast, Euroopas tervikuna on muretuid vanemaid üksnes viiendik."
